Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Helmes omandas osaluse EstateGurus
Ida-Euroopa üks suurimaid tarkvaraarendusfirmasid Helmes AS omandas väikeosaluse ühisrahastusplatvormis EstateGuru, teatas ühisrahastusplatvorm.
Jaan Pillesaar
“Tagatisega laenud on hea instrument lühema-ajalises investeerimisvaates. Oleme EstateGuru platvormil investeeringuid teinud veidi üle kahe aasta ning see on andnud meile kindluse meeskonna usaldusväärsuse ning tarkvara ja äriprotsesside toimivuses. Selle teadmise pealt tegime poolte kokkuleppel väikese investeeringu ka EstateGuru osakapitali,” kommenteeris Helmese juhatuse esimees Jaan Pillesaar.
„EstateGuru on aastast 2014 oma enam kui 6200 investoril aidanud teenida keskmiselt 13% aastast intressitulu ning üheks meie platvormi esimestest investeerijatest oli tarkvarafirma Helmes juht ja omanik Jaan Pillesaar,” selgitas tehingut EstateGuru asutaja ning partner Marek Pärtel. “Helmese kaasamine EstateGuru osanike ringi tähendab meie jaoks peale finantsvahendite kaasamise ka võimalust teha tulevikus tihedamat koostööd platvormi edasiste arenduste osas ning laienemisel välisturgudele.” Lähiähiajal alustab EstateGuru suuremat kapitali kaasamise ringi uutele turgudele sisenemiseks, lisas Pärtel.
Helmes on Eesti üks tuntumaid tarkvaraettevõtteid. Helmese peamised kliendid on suured rahvusvahelised ettevõtted ning Helmese poolt disainitud ja arendatud tarkvara töötab praegu väga paljudes maailma riikides.
Artikkel jätkub pärast reklaami
EstateGuru on kasvanud Skandinaavia suurimaks kinnisvaralaenude ühisrahastusplatvormiks, mille enam kui 6200 investorit 39-st riigist on praeguseks teeninud üle 760,000€ intressitulu. Väljastatud laene on üle 18 miljoni euro, sealjuures ületavad suurimad investeerimisportfellid 1 miljoni euro mahu. Laenud on kinnisvaraga tagatud, laenuandjate tausta kontrollitakse ning seetõttu ei ole platvormi investorid seni üheski projektis raha kaotanud.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.