13. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Praktikas kaevab müüja niiviisi aga endale auku, sest parim kaitse tulevaste probleemide eest on võimalikult palju infot anda, hoiatas Center Kinnisvara.

Riigikohus on oma 2015. aasta otsuses rõhutanud, et korteri puuduste väljatoomine kaitseb müüjat hilisemate õiguslike vaidluste eest. Puudused, millest ostja peaks teadma, ei piirdu üksnes korteriseinte vahele jäävate tehniliste probleemidega, vaid puudutavad elukeskkonda kui tervikut.

"Ostjal on kindlasti äratuntav oluline huvi nt teada saada, et naaberkorteris või korterelamu aias toimuvad sagedasti kärarikkad peod, kuulatakse valjusti muusikat, elamus pakutakse paljudele võõrastele isikutele majutusteenust, et korteriühistul on probleeme võlglastega jne," rõhutas riigikohus. "Kui müüja lepingus neid puudusi välja ei too, riskib ta sellega, et ostja võib kasutada tema vastu seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid."

Center Kinnisvara on praktikas näinud isegi juhtumit, kus korteri kasutusloa puudumine selgus alles notari juures - ostja pidas kasutusluba nii enesestmõistetavaks, et ei osanud selle kohta küsidagi, müüja vandus aga notaribüroos jumalakeeli, et kasutusloast ei sõltu midagi. Piinlik olukord kõigi jaoks, aga müüja oli tehinguga arvestades senisest kodust juba loobunud ning pidi korteriotsingute jätkumiseks leidma ajutise elukoha.

Kasutusloa puudumine tuleb enne notariaalse lepingu sõlmimist küll välja, ent kui tehing saanuks teoks mõne muu sama suure varjatud puudusega, oleks kõige räbalamas seisus olnud seesama "müügiguru". Pärast närvesöövat kohtulahingut saanuks ta tõenäoliselt nõude kopsakale kahjutasule. Kuid praktikas ei lähe korterimüügist saadud raha enamasti pangakontole ootama, vaid üldjuhul ühe pangalaenu kustutamiseks ja teise sissemakseks, ehk korter läinud, raha läinud ja kohtutäitur ukse taga.