Kinnisvaraarendajad üritavad ühisrahastuse toel 2008. aasta majanduslangusega põhja läinud nõrku projekte jälle üles soojendada, avaldas 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.

- Martin Vahter
- Foto: Eiko Kink
Korratakse 2005.–2007. aasta buumi ajal tehtud vigu ning maju ehitatakse kohtadesse, millel puuduvad mõistlikud juurdepääsuteed või infrastruktuur – lasteaiad, koolid, poed, bussiühendus. “Head ei tähenda ka tööstushoonete ja angaaride kõrvale ehitatud elumajad ning ka päris Tallinna kesklinna ehitatakse kortermaju, mis on raudteele või liiklusmagistraalile liiga lähedal ja elukeskkonnana mitte kõige sobivamad. Sellistele projektidele on ka heal ajal raske ostjaid leida,” kommenteeris Vahter.
“Raha pressib peale mitte pankadest, aga erasektorist,” lisas ühisrahastuse kapsaaeda kivi visanud Vahter. “Kinnisvaraarendamisega proovivad kätt inimesed, kel pole varasemat kogemust.”
Vahter selgitas, et kinnisvarahindade tõusuga kaasneb kaks vastandlikku trendi, milleks on ühelt poolt rumala raha pealevool ja teiselt poolt ehituskvaliteedi paranemine. 90% Tallinna paarisajast uusarendusest on mõistlikud ning uute kinnisvaraarenduste keskmine kvaliteet on varasemast parem.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.