Mis saab korteriühistute juhtidest?

Kuna uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse alusel loodud ühistud peavad nimetama füüsilisest isikust kutselise majahalduri, küsivad praegused korteriühistute juhid, mis neist saab.

Sellist küsimust on korduvalt esitatud Eesti Korteriühistute Liidu ja justiitsministeeriumi infopäevadel üle Eesti, kus tutvustatakse uuest seadusest tulenevaid muudatusi.

"Palju küsitakse, et mis muutub korteriühistu juhtide töös, äkki kaob ära ühistujuhi koht? Võin aga ette juba kõiki rahustada - kuigi uus seadus näeb ette füüsilisest isikust majahalduri, kes täidab valitseja ülesandeid konkreetses korteriühistus, ei laiene majahalduri nimetamise kohustus neile ühistutele, mis varasemalt kehtiva seaduse kohaselt asutatud," ütles Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi pressiteate vahendusel.

Kui korteritega majas ei ole korteriühistut, asutab selle 1. jaanuaril 2018 riik. Korteriomanikud peavad üldkoosooleku otsusega määrama ametisse valitseja, kes on kas juriidiline või füüsiline isik. Kui Valitseja on füüsiline isik, loetakse ta korteriühistu juhatuse liiikmeks.

Valitseja valimisele, tegevusele ja vastutusele kohaldatakse korteriühistu juhatuse kohta sätestatut. Valitseja peab igale korteriühistule määrama füüsilisest isikust majahalduri. "Olulise põhimõttena peab majahalduril olema kinnisvarahalduri, korteriühistujuhi või korterelamuhalduri kutse kutseseaduse tähenduses,” lisas Mardi.

Oluline on seega teada, et alates uuest aastast võib korteriühistu juhatuse liikme asemel olla juriidiline isik, kelle kohustuseks on leida majale kutsetunnistusega majahaldur. Korteriomanikel endil ei ole majahalduri määramisel ega tagandamisel otsest sõnaõigust.