SEB: majandus kasvab ebakindlusele vaatamata

Eesti on üks enim ekspordist sõltuvaid riike kogu Euroopas ja euroala ning Põhjamaade majanduskasv on siin kohe tunda. 2017. aasta suhtes säilitab SEB prognoos ettevaatlikuse, eeldades 2,2% suurust majanduskasvu.

Võrreldes varasemate aastatega on suureks muutuseks Eesti majanduses inflatsiooni taastumine, mis küündib prognoosi kohaselt tänavu 3%ni. Kiire inflatsioon hakkab piirama eratarbimise kasvu, kuid hoogsa palgakasvu tõttu ei toimu järsku tarbimise vähenemist.

SEB prognoosi kohaselt hoogustub 2018. aastal uuesti nii eratarbimine kui kiireneb majanduskasv, mida võimendavad tulumaksureform ja suured riiklikud investeeringud. Eesti riigi jõuliste sammude varjuküljeks võib saada kapitali ja tööjõu liikumine sisetarbimisega seotud harudesse, mis kahjustab konkurentsivõimet pikaajalises plaanis.

Teiste Balti riikide käekäik sarnaneb Eesti omaga. Läti ootab maksureformi toel 3,5% suurust majanduskasvu nii 2017. kui 2018. aastal. Üle 3% majanduskasvu ootab ka Leedu, kus sarnaselt Eestile on murekohaks kiire palgakasv ja ettevõtete kohanemisvõime.

Rootsi senine ülikiire majanduskasv võtab küll hoogu maha, kuid aeglustumine on varem oodatust tagasihoidlikum. 2017. aastal suureneb Rootsi SKP prognoosi kohaselt 3,1% ja 2018. aastal 2,6%, mis teeb Rootsist endiselt ühe kõige kiiremini kasvava majandusega riigi Euroopas.

Varasemate aastate hoopidest on kosumas ka Soome ja Norra. SEB tõstis Soome kasvuprognoosi ning ootab neilt 2017. aastal 1,6% ja 2018. aastal 1,7% suurust SKP kasvu. Norras piirdub majanduskasv nii 2017. kui 2018. aastal 1,4%ga.

Euroala riikide keskmise majanduskasvu prognoos nii 2017. kui 2018. aastal on 2,0%. Ameerika Ühendriikides on president Donal Trumpi julgemad majanduspoliitilised ideed praktikas liiva jooksnud ja seetõttu on muudetud suunda. 2017. aasta majanduskasvu prognoosiks on 2,3% ja 2018. aastaks ootab SEB Ühendriikides 2,5% suurust SKP tõusu.

Maailma kõige jõukamate riikide, 35 OECD liikmesmaa, keskmine majanduskasv küündib tänavu 2,1% ja 2018. aastal 2,2%ni. Kõrged kindlustundeindikaatorid viitavad võimalusele, et kasv võib tulla isegi kiirem.

Samas vajavad lahendust mitmed majanduspoliitilised võtmeküsimused nagu varanduslik ebavõrdsus, vananev rahvastik ning töökohtade kadu sektorites, mida mõjutab digitaliseerimise ja automatiseerimise võidukäik.