Elamute turvalisus arendajate fookuses

Merko Ehituse Eesti elamuehitusdivisjoni direktor Tiit Kuusik kommenteeris Ehituse kuukirjas Bonava uuringu tulemusi. Ta märkis, et turvalisus on kindlasti elukeskkonna puhul väga oluline, see hõlmab nii turvalist piirkonda kui vahetut majaümbrust, vahendas ajakirjanik Katre Pilvinski.

“Meie käsitleme arendamisel elukeskkonda tervikuna – rajame kortermaju koos ümbritseva elukeskkonnaga, kus on mitmekesine haljastus, puhke- ja mänguplatsid, võimalusel rajame privaatse sisehoovi. Lisaks kavandame projektid nii, et inimestel oleks koju mugav ligipääs nii autoga, rattaga kui jalgsi. Turvalisust lisavad kindlasti videofonoga varustatud sissepääsud, maa-alused parkimiskohad ja panipaigad,“ rääkis Kuusik.

Ta lisas, et õnnetunnet mõjutab ka uues kodus elamise kogemus, sh ehituskvaliteet, vaikus, ümbruskonnas paiknevad vajalikud teenused – koolid, lasteaiad, kauplused, sportimisvõimalused.”

Arco Vara vanemmaakler ja Kodulahe projektijuht Aivar Kaljulaid lausus, et “Minu kodu on minu kindlus” – nii soovib igaüks end oma kodus tunda ja võib öelda, et turvalisus on kindlasti tähtis. Samas, turvalisust võib võtta tema sõnul ka laia skaalana ja sellel sõnal võib olla mitu tähendust. Näiteks eksisteerib turvaline kodutunne, turvaline piirkond või hoopis turvaline investeering elupinna ostmisel jne. Igal pool ei ole võimalik kõiki kriteeriumeid täita, kuid siiski on piirkondi, kus kõik on olemas.

“Kui räägime näiteks Lasnamäe piirkonnast, siis nii mõnigi klient küsib, et kas see on ikka turvaline piirkond? Kõige rohkem tehinguid Tallinnas tehakse Lasnamäel ning seal kerkib ka kõige rohkem uusarendusi. Küsitakse veel, et kas kesklinn on turvaline piirkond lastega peredele, kuid sealgi elavad pered. Seega teevad ostjad järeleandmisi turvalisuse aspektides, et oma soove ja unistusi täita,” rääkis ta.

Kaljulaid märkis, et Arco Vara võtab oma arenduste juures arvesse kõiki kriteeriumeid, mida sõna “turvalisus” võib endas sisaldada. “Lisaks sellele veel mugavust ning naudingut antud arenduses elamiseks. Kui võtame näiteks väikeste lastega pered, siis kindlasti on neile tähtis, et lapsed saaksid iseseisvalt ja turvaliselt kooli, trenni või huviringi ning tagasi koju. Näiteks Kodulahe kvartalis on võimalik lastel kooli minna nii, et nad ei peaks ületama ühtegi sõiduteed. Tähtis on ka see, et puuetega inimesed saaksid turvalise juurdepääsu oma kodule – mugav parkimine, lihtsad juurdepääsud trepikotta, lifti ning korterisse,” lisas ta.

Kaljulaidi sõnul on turvaline naabruskond või piirkond ülioluline koduostjale. Siin ei pea silmas pidama mitte ainult naabreid, vaid ka tänavavõrgustikke – kas on olemas piisavalt laiad ja valgustatud kõnniteed, ühistranspordi ühendus ning kas laste mänguväljak asub oma maja hoovis või naabri hoovis jne.

Selleks, et tagada turvalisus hoonetes, paigaldatakse trepikodadesse turvakaamerad. Trepikodade lukustamine on uusarendustes tavapärane. “Keegi ei soovi elada nelja betoonseina vahel, mille ees on seifilukuga metalluks, vaid tunda ennast mugavalt ka avarates ruumides ja nautida vaadet suurtest maast laeni akendest või rõdult. Autod ja nende turvaline parkimine on samuti tähtis – üldiselt on uusarendustes parkimine korraldatud maja all, kinnisel parkimiskorrusel, mis tagab turvalisuse,” lausus Kaljulaid.

Ehitus- ja kinnisvaraarendusfirma Villaare juhatuse liige Imre Soosaar märkis samuti, et paigaldavad uutesse korterelamutesse üha enam turvakaameraid. “Umbes 30% klientidest küsivad ise turvakaameraid, kuna osadele inimestele annab see turvatunnet juurde. Aastate jooksul on see trend kasvanud, kuna võimalusi on juurde tulnud ning inimesed teavad ja oskavad küsida. Kõik areneb ja hinnad lähevad soodsamaks,” selgitas ta.