On tore, et päästeamet kontrollib tuleohutusnõuete järgimist juba enne ehitusloa väljastamist, kuid projektide puudused tuleks kohe üles leida, leiab Advokaadibüroo COBALT advokaat Artur Knjazev.
- Artur Knjazev Foto: Kristjan Kotkas, Advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat
Tuleohutuskonverentsil 2017 tuleohutusnõuete eiramisega seotud vastutust selgitav Artur Knjazev rääkis konverentsieelses lühiintervjuus kinnisvarauudised.ee-le, kuidas ta hindab praegust olukorda hoonete tuleohutusega ja millega tuleks senisest oluliselt rohkem tegelda.
Positiivne on, et juba ehitusprojekti esitamisel pädevale asutusele enne ehitustöödega alustamist hinnatakse ja kontrollitakse tuleohutusnõuete järgimist. Praktikas on aga juhtunud, et päästeamet kooskõlastab ehitusprojekti, mille alusel kavatsetakse hoonet laiendada, ehitada näiteks täiendav korrus, ning leiab, et projekti tuleohutuse osa on seaduse nõuetega kooskõlas. Hiljem kasutusloa andmisel jõuab päästeamet aga oma hinnangus järeldusele, et hoonele juurde ehitatud osa tõttu ei vasta terve hoone enam tuleohutusnõuetele ning kasutusluba jääb seetõttu saamata. Selline menetluslik lahendus on ebamõistlik ja vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Ehitusprojekti kooskõlastamisel peaks arvestama ka sellega, et selle projekti lõpptulemus oleks tuleohutusnõuetega kooskõlas. Kasutusteatise menetlemisel või kasutusloa andmisel tuleks hinnata siiski eelkõige seda, kas ehitis vastab selle aluseks olevale ehitusprojektile.
Arvamus ilmus 2017. aasta maikuu Kinnisvaras, mis keskendus tuleohutusele (vt SIIT). Kõiki Äripäeva Kinnisvara eriväljaandeid saad lugeda SIIT.
Seotud lood
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.