Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskkonnauurjad paigaldasid mere äärde e-ninad
Juuni lõpus paigaldas Eesti keskkonnauuringute keskus Pirita tee äärde viis e-nina, mis mõõdavad aastaid mereäärseid elanikke häirinud haisu taset.
Nende nn haisuninade abil selgitatakse välja, mis on intensiivse merehaisu põhjustajad ning kuidas seda leevendada, teatas keskkonnaministeerium.
E-ninade abil on võimalik teha järeldusi ka selle kohta, millega intensiivne haisulevik seustub, st kas see on lainetuse, vetikate kasvu või nende lagunemise, soojade ilmade või mõne muu nähtuse koosmõju.
Haisuninade puhul on tegemist on viie elektroonse seadeldisega, millest suurem osa paigaldati elektripostide külge Russalka lähedusse ning ülejäänud kesklinnast kaugemale.
Esialgu läbivad Pirita tee e-ninad testperioodi, mille jooksul Eesti keskkonnauuringute keskus veendub nende töökindluses ning operatiivses andmeedastuses. Tegevust rahastab Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK).
Tallinna lahest leviva haisu põhjusi on korduvalt uuritud, kuid põhjustes ei ole siiani üksmeelt ja leitud ei ole ka head lahendust leha leevendamiseks.
„Kõik varasemad uuringud viitavad siiski sellele, et intensiivse haisu tekke peamiseks põhjuseks on inimtegevus või inimtegevusetus,“ kommenteeris keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõunik Agnes Unnuk. Ta lisas, et nõukogude ajal oli Tallinna laht heitvee suubla, kuhu jõudis rohkesti eelneva puhastuseta saasteaineid.
Lisaks saastamisele on inimtegevus muutnud ka rannajoont ja merevee looduslikku liikumist, mistõttu on halvenenud vee isepuhastusvõime. Seetõttu vohavad Russalka ja lauluväljaku äärses madalas ja suviti soojas merevees vetikad. Peale intensiivset kasvuperioodi hakkavad vetikad madalas vees lagunema ja roiskuma ilma, et lained neid kaldale uhuks ja päike kuivataks.
Kui vetikate roiskumist on seni peetud haisu peamiseks põhjustajaks, siis tööd tuleb jätkata ka sadevee eraldi kogumise ning puhastamise võimaluse loomiseks, mis aitab vähendada merre jõudvate saasteainete kogust, leiab keskkonnamnisteerium.
Keskkonnaministeeriumi algatusel on praegu käimas mitu projekti, milles tegeldakse Tallinna lahte jõudvate saasteainete, vetikate kasvu piiramise ning haisu leevendamisega.
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.
Enimloetud
1
Vaata, mis on ohukoht aastal 2026
2
Erkki Raasuke kinnisvaraarendajate suure tootlusega võlakirjadest: “Kui keegi tahab Vene ruletti mängida või lihtsalt vaadata tikuga, kas paagis on bensiini, siis andke tuld.” Eesti turul on veel üks tõsine pitser.
3
Vaata, mis seal toimus ja mis sinna tuleb!
4
Viimased uudised
Vaata, mis on ohukoht aastal 2026
Vaata, mis seal toimus ja mis sinna tuleb!
Konverentsid
Hetkel kuum
Erkki Raasuke kinnisvaraarendajate suure tootlusega võlakirjadest: “Kui keegi tahab Vene ruletti mängida või lihtsalt vaadata tikuga, kas paagis on bensiini, siis andke tuld.” Eesti turul on veel üks tõsine pitser.
Vaata, mis on ohukoht aastal 2026
See puudutab linnavõimu, arendajaid, arhitekte, ehitajaid. Turvavööd hoidke ligi.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele