Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vahter: kinnisvara­tehingud peavad jääma notariaalseks
Üle tuleks vaadata notaritasud, kuid kehtivat süsteemi leebemaks muutma ei peaks, sest praegune kord on ära hoidnud palju sigadusi ning annab tavainimestele ja välismaalastele sisuliselt riikliku õigusgarantii, leiab 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter.
Äripäev kirjutas 18. septembri juhtkirjas, et väiksemaid kinnisvaratehinguid võiks sõlmida ilma notariaalse kinnituseta.
Äripäeva ettepanek
Loe Äripäeva juhtkirja, milles väljaanne tegi ettepaneku teatud juhtudel notaris käimise kohustus kaotada, SIIT.
“Kinnisvarabüroo juhina ei ole see populaarne seisukoht, aga igapäevaselt ostjate-müüjate, maaklerite ning notaritega suhtleva inimesena pooldan kindlasti senise süsteemi säilitamist,” rääkis Vahter, kes tõdes, et esmapilgul tundub tõesti, nagu muudaks notari eemaldamine väiksemalt tehingult majanduse efektiivsemaks ja läbipaistvamaks.
“Igapäevane kogemus näitab vastupidist. Tavainimesed ja välismaalased ei tunne juriidilisi nüansse. Praegune süsteem lisab turvalisust ning annab tehingule kaudselt Eesti riigi garantii,” märkis Vahter.
“Kui vastava kvalifikatsioonita inimesed hakkavad tehinguid sõlmima, ei kujuta ma seda segadust ja kohtuskäimist ette. Jah, mõnes riigis võivad sõlmida lepinguid ka kõrgema kutsega maaklerid, kes peavad läbima riikliku atesteerimise. Sisuliselt tähendab see seda, et notar istub enda büroo asemel kinnisvarafirmas,” ütles Vahter ja lisas, et väiksemad firmad ei jaksaks seda endale lubada.
Praeguse süsteemi juures tuleks kindlasti üle vaadata tehingu vormistamise kulud. Nii notarite kui ka kohtutäiturite tasud on kohati nende tegeliku töömahuga võrreldes tasakaalust väljas ning paraku ei saa kokku leppida ka tavapärasest hinnast soodsamaid teenustasusid.
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Viimased uudised
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Konverentsid
Hetkel kuum
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele