Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kiire internet neelab riigieelarvest 20 mln eurot
Järgmise ja ülejärgmise aasta riigieelarves on kiire interneti põldude ning metsade vahele viimiseks 20 miljonit eurot toetust, kuid praegu ei ole veel selge, kuidas seda raha saab kasutada.
Riigikogu E-Eesti toetusrühma esimees Tanel Talve märkis, et omavalitsuste ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös soovitakse valguskaabel riigi toel võimalikult kiiresti ja efektiivselt maainimesteni viia. 6. novembril plaanivad asjaosalised ministeeriumis toetuse kasutamise küsimusi arutada.
Kohalikud omavalitsused kiire interneti kohaleviimiseks laenu võtma ei pea, märkis Talve. „Raha riigieelarves on selleks 2018. aastal 10 miljonit ja 2019. aastal 10 miljonit. Nüüd tuleb läbi rääkida, kuidas see (riikliku toetusraha kasutamine – toim) täpselt toimub,“ lisas ta.
Lairibavõrgu toetusrühma esimehe Andres Metsoja sõnul on praeguseks jõutud tagasi kahe aasta eelsesse aega. „Pakkusime siis Elektrilevile võimalust valguskaablivõrgu väljaehitamiseks,“ ütles Metsoja. Kahe aasta eest tulid peamisteks kiire interneti teavituspartneriteks maavalitsused, omavalitsusliidud ja vallad. Praeguseks on teavitustöö tehtud, üle poolesaja tuhande sooviavalduse kogutud ning nüüd tuleb sealt edasi minna, lisas Metsoja.
Riigikogu lairiba ja E-Eesti toetusrühmade eestvõtmisel on vastu võetud üle-Eestilise lairibavõrgu väljaehitamist võimaldavad seadusemuudatused. Need võimaldavad olemasolevat taristut kasutusele võtta. Peamiselt on olemasoleva taristu all mõeldud elektriliini poste, täpsustas Talve kinnisvarauudised.ee-le.
Omavalitsuste digiprojektide raames on kogunenud üle 50 000 sooviavalduse kiire, töökindla ja taskukohase internetiühendust võimaldava valguskaabli paigaldamiseks maamajapidamistesse ja ettevõtetesse. ITK arengukava kohaselt peaks kiire interneti ühendus jõudma iga soovijani aastaks 2020.
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
3
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
5
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Viimased uudised
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Riia taastab regionaalse metropoli staatust
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Vaata, millised on üürikorterite ruutmeetri keskmised pakkumishinnad Tallinna linnaosades. City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov: üüriinvestorid on jätkuvalt surve all
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele