Aja kasutusluba korda!

Ja kui naine või naaber tuleb ning kritiseerib, ümber ehitama ning seejärel on sunnitud kasutusloa saamiseks veel kord oma elamist ümber ehitama. Kui selleks muidugi jaksu ning raha jätkub.

Ei ole hullu, kui ehitad oma maa peale sara, aga uhkem muidugi, kui kuskilt seebiseriaalist nähtud välimusega villa ja hakkad kohe pärast viimase naela seinalöömist selles elama. Halb on, kui elutegevuse käigus kuskilt kõrgemalt korruselt läbi lae alla sajad või kipakasse ahju tuld tehes kodu põlema pistad. Veel halvem, kui sellest saavad kahju sinu naabrid kortermajas ja nende kindlustusselts sind regressima ehk hüvitatud kahju süüdlaselt sisse nõudma hakkab.

Keegi ei tea täpselt, kui palju omatahtsi ümberehitatud eluasemeid on – ehitisregistris puuduvad enamasti ümberehituste kohta andmed. Samuti on raske öelda, millal kasutusloa olemasolu ehitamisest juba niigi kurnatud kinnisvaraomanikule elutähtsaks küsimuseks muutub.

Kuni ei ole vajadust kinnisvara müüa, kasutusloa puudumine ennast reeglina meelde ei tuleta. Müügi alguses ei tundu kasutusloa puudumine ilmselt ka probleem, kuid häda tuleb kätte alles siis, kui ostuhuvilised järjest loobuvad.

Kinnisvarausku ehitusrahval on valus aru saada sellest, et nende oma kätega loodud vara ei olegi võimalik soovitud hinna ning ajaga maha müüa. Põhjus on proosaline. Valdav osa eluasemeid ostetakse tänapäeval laenuga. Ja juba paar-kolm aastat ei anna pangad kasutusloata vara ostuks eluasemelaenu. Või kui annavad, kirjutavad lepingusse mustvalgelt, mis ajaks tuleb kasutusluba muretseda.

Vaidlust põhjustab, kes peab kasutusloa korda ajama ning kulutuste eest maksma. On see müüja või ostja, kinnisvaraarendaja, ehitaja või hoopis korteriühistu? Või peaks iga küsija kasutusloa saama ise midagi protsessi panustamata ning vahel möödapääsmatuid ümberehitusi tegemata, lihtsalt niisama, n-ö ilus olemise eest?

Kasutusloata korterid ja eramud ongi ilusad, vähemasti vara omanike meelest. Oma kätega ja kalli raha eest tehtud. Asjatundja pilguga vaadates võib neil esineda siiski olulisi puudusi, sh ehitusnormide ja ohutuse poole pealt.

Vilunud silm peilib kasutusloata eluasemed kiirelt välja ka kinnisvarakuulutustest. Probleemide olemasolule võivad viidata asumine soklikorrusel või keldris, planeering läbi kahe korruse, ebatavalise kõrguse ja suurusega aknad, akna puudumine mõnes toas, maa 100%-line äriotstarve, elutuppa avatud köök või muul moel muudetud planeering tüüpkorteris jms.

Kui asju n-ö õigesti teha ja ajada, võib ümberehitatud kinnisvarale teatud tingimuste täitmisel kasutusloa saada. Kinnisvarauudised.ee kutsus Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituskontrolli ja kasutuslubade peaspetsialisti Aare Kaisi rääkima, kuidas ehitusi ja pabereid korda teha.

Ehitusalase haridusega Kaisil on ehitusjärelevalve ja kasutuslubade menetlemisel rohkem kui 10-aastane kogemus.

Tema kasutuslubade koolitus annab ühest küljest hüva nõu kasutusloa tegemiseks, kuid teisalt valede investeerimisotsuste ärahoidmiseks. Kus ei paista ühtki majanduslikult mõistlikku lahendust, oskab kuulaja hiljem kas õigel ajal ostust loobuda või riski enda kanda võttes jõuliselt vara hinda alla tingida.

Artikkel ilmus Äripäevas erilehe Kinnisvara juhtkirjana 16. novembril 2017.