Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna korterid lähevad endiselt kui soojad saiad
Novembris müüdi Tallinnas 855 korterit, mis kaheksa protsenti rohkem kui mullu samal perioodil, analüüsib kinnisvarafirma 1Partner Maa-ameti statistikat.
Ettevõtte juhi Martin Vahteri sõnul muutub üüri- ja odavama otsa korteriturg järgmisest aastast tõenäoliselt veelgi aktiivsemaks. “Uuest aastast jõustuv maksumuudatus jätab tuhandetele inimestele 50-60 eurot kuus rohkem kätte ja see tõstab paljud uued kliendid pankade jaoks laenukõlbulikule tasemele,” ütles Vahter.
“Kui arvestada, et alla 100 000-eurose korteri igakuine laenumakse pangale on 300-350 eurot, siis näiteks kahe inimese peale maksumuudatusest tekkiv 130-eurone vaba raha teeb eluaseme palju kättesaadavamaks,” ütles Vahter.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Novembris tehti Tallinnas kinnisvaraga kokku 1333 ostu-müügitehingut 184 miljoni euro eest, mis on 34 protsenti suurem summa kui eelmisel kuul. “Väärtuse kasv tuleneb mitme mastaapse arendusprojekti omanikuvahetusest,” kommenteeris Vahter.
Tallinna korteri ruutmeeter maksis novembris keskmiselt 1749 eurot, mis on üks protsent vähem kui oktoobris. Pealinna kalleim korter müüdi 450 000 ning odavaim 4500 euro eest.
Novembris müüdi Tallinnas 33 hoonestatud elamumaa krunti, mis on 13 võrra rohkem kui varasemal kuul. Kalleim elumaja müüdi 465 000 ning soodsaim 10 000 euro eest.
Möödunud kuul müüdi 12 elamumaa krunti, mis on kolme võrra enam kui oktoobris. Kalleim krunt maksis 1,24 miljonit ning odavaim 80 000 eurot.
1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.