Tulekul Äripäeva kinnisvara&shykonverents 2018

Maailmamajanduse suunast räägib 13. veebruaril toimuval Äripäeva kinnisvarakonverentsil Edmund Burke’i Seltsi eestvedaja Hardo Pajula.

“Eesti väljus 2009. aasta majanduskriisist Rootsi krooni kattevarjus suhteliselt väikeste kaotustega. Rootsi keskpanga agressiivsed intressikärped nõrgendasid oluliselt riigi valuutat ning elavdasid eksporti ja lõpuks ka sisenõudlust,” ütles Pajula oma ettekande tutvustuseks ja lisas, “üks asi, mida me elust teame, on see, et praegused lahendused on homsete probleemide allikateks. Praegu, ligi 10 aastat pärast Lehman’i pankrotti, on need probleemid juba võrdlemisi selged piirjooned omandanud.”

Ärikinnisvaraturu olulisematest trendidest teeb ülevaate Colliers Internationali parner Margus Tinno. Vaatluse alla tulevad nii tehingud büroode, lao- ja tootmishoonete kui ka kaubanduspindadega.

Kaubanduskinnisvarast ja Ülemiste keskuse kogemustest räägib konverentsil Ülemiste Centeri juht Guido Pärnits. Kolme aasta eest võimsalt laienenud ja kontseptsiooni muutnud Ülemiste keskus pälvis 2016. aasta majandustulemustega Äripäeva kinnisvaraettevõtete edetabelis kõrgeima koha.

Viimasel aastal pensionifondide raha suunamise, suurte ostude ja arendustegevusega silma paistnud Lumi Capitali partner Raiko Uri räägib rahavoo objektidest ja otsustuskohtadest.

Vaatame, kuidas Ellamaa elektrijaam ärkas uuele elule Motospordi muuseumina (MOMU). Projekt on tähelepanuväärne seetõttu, et MOMU on praegu hoone suuruselt kolmas muuseum ERMi ja KUMU järel. Euroopa Liidu rahad on MOMUst mööda läinud, kuid oma õla pani hoone rekonstrueerimisele alla pank. Kuidas kõik teoks sai, ajaloolise tööstuskinnisvara juhtimine mobiiltelefoni mahutati ning seejuurest ka maja ülalpidamiskulusid järsult vähendati, räägib renoveerimisprojekti eestvedaja Arno Sillat.

Otto Maja (Kotzebue 14, Tallinn) kogemust kasutusotstarbe muutmise ja lubadega jagab kinnisvarabüroo LAAM partner Lembit Tampere.

Oleme kuulajatele varunud kaks väärtuslikku nõuannet teemadel, millest ei ole veel põhjalikumalt räägitud. Teemad on ka nii uued, et saate olla kindlad – kinnisvarakonverentsil osalejaid viiakse asjadega esimesena kurssi.

„Iga innovatsiooni juures ja eriti IT tehniliste lahenduste korral on oluline testimine ja talitluspidevuse tagamine, sest tark maja – see on infotehnoloogilised lahendused, mis juhivad meie kodu või kontori valgustust, kütet, signalisatsiooni, suitsu- ja vinguandureid, turvasüsteeme võrgus,“ ütleb Grant Thornthon Baltic riskijuhtimisteenuste valdkonna juht Siiri Antsmäe oma ettekande kohta, kus ta käsitleb riskiahelat arendaja, ehitaja, kinnisvara hindaja, hoone halduri ja ostja vaatest. Ühtlasi selgitab Antsmäe, mida tuleks tähele panna ja küsida, et arendusprotsessist alguse saavad süsteemsed vead õigeaegselt üles leitaks.

Nüüd, kus uberid ja muud nutilahendused hakkavad jõudma ka kinnisvarasektorisse ning tööjõu palgasoovid võttavad ettevõtjail silme eest mustaks, räägib Done Halduse tegevjuht Janek Hintsov, kuidas juba hoone kavandamisel korrashoiu kuludelt kokku hoida. Kulude kokkuhoid arendustegevuselt on vaid murdosa nendest kuludest, mida tuleb kinnisvaraomanikul kogu hoone elukaare jooksul kanda. Oma ülesanne asjade paremal läbimõtlemisel on ka BIMil ja riiklike registrite osana kavandataval elektroonilisel hooldusraamatul.

Lisaks on Äripäeva kinnisvarakonverents 2018 kavas kaks arutelu, kuhu oleme kutsunud oma ala silmapaistvad asjatundjad. Ühes neist püüame selgusele jõuda, mis saab majanduskeskkonnas valitseva määramatuse tõttu lühenevatest üürilepingutest. Teises arutleme selle üle, kuidas mõjutavad energiatõhus rekonstrueerimine ja korrashoiukulud tehinguhindu. Avaldame aruteludes esinejate nimed hiljem.