21. detsember 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kinnisvara hinnakasv aeglustus 4,1%ni aastases arvestuses, avaldas eluaseme taskukohasuse indeksit koostav Swedbank.

Swedbanki ökonomist Siim Isküll selgitas, et tööjõuturul on olukord jätkuvalt pingeline ning hoogsa majanduskasvu tingimustes palgasurve püsib. Kolmandas kvartalis suurenes pealinlaste netopalk 6,6 protsenti aastases arvestuses. Seega ületas palgakasv korterite hinnakasvu, mis muutiski eluaseme varasemaga võrreldes taskukohasemaks.

Selle aasta esimese kolme kvartali jooksul lisandus igas kvartalis umbes 600 uut korterit. Majanduse tugeva kasvu ja inimeste ostujõu paranemise tingimustes ei ole põhjust eeldada, et turule lisanduvate korterite arv lähiajal oluliselt langeks, märkis Isküll.

Kuigi uued ja head korterid leiavad ostja juba enne valmimist, ei toimu siiski 2007. aasta buumile iseloomulikku tormijooksu.

Järgnevatel kvartalitel on oodata majandus- ning palgakasvu tempo mõningast raugemist. Kuna uue korteri ostja saab keskmisest suuremat palka, on maksumuutuse suhteline mõju tema sissetulekutele väiksem. Seega peaks lähiajal uute eluasemete nõudlus ja pakkumine püsima tasakaalus ja kinnisvara hinnatõus 5% lähedal.

Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 rm² suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.