Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Swedbank: majandus kasvab ja palk rallib edasi
Siseturu toel kujuneb Eesti tänavuseks majanduskasvuks 3,9%. Swedbanki hinnangul palgaralli jätkub ja ettevõtete kasumlikkus väheneb.
Sel aastal on hinnatõus mullusest aeglasem ja Põhjamaade kinnisvarahindade korrektsiooni ei tasu karta. “Meie prognoosi järgi on Norra ja Rootsi kinnisvarahindade korrektsiooni mõju majandustele ja Eestile väike,” ütles Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik panga majandusprognoosi tutvustades riskide kohta.
Äripäeva kinnisvarakonverents
Mis võib aga juhtuda, kui inflatsioon kasvab, on, et keskpangad tõstavad intressimäärasid prognoositust rohkem. See teeb suurema võlakoormusega majanduste ja ettevõtete elu raskemaks ning võib tuua kaasa muudatusi erinevate varade hindades.
Eesti keskmine palk kasvab endiselt hindadest kiiremini, palgakasv püsib 5-6% vahel. Netopalk kasvab maksumuudatustest tulenevalt hüppeliselt, keskmine netopalk on kuus 120 € võrra suurem.
Kus palgad tõusevad?
“Minult küsitakse, et kellel palgad tõusevad,” ütles Elmik. Maksuameti andmetel tõusevad protsendina kõige rohkem nende palgad, kes saavad palka kas alla alampalga või selle lähedal. Alampalka on suhteliselt jõuliselt tõstetud, aga isegi 10 eurone kasv annab seal protsendina suure numbri.
Eurodes on palk kasvanud kõige enam sellises palgasaajate segmendis, kus keskmine brutopalk on 3000 euro kandis. Palgad kasvavad kiirelt IT-s ja teistes teenuse valdkondades. Sektoriti on palgad kasvanud kõige kiiremini ITs, finantssektoris, energeetikas ja mäetööstuses. Põllumajanduses ei ole üldse tõusnud.
Ei saa öelda, et kus tööjõu puudus on kõige suurem, kasvaks palgad kõige kiiremini. Ilmselt mõjutavad palkade tõusu erinevad tegurid, sh kas ettevõtteil on raha palka tõsta.
Kerge töökohta vahetada
Töötajad tunnevad end tööturul suhteliselt kindlalt ja vahetavad varasemast sagedamini töökohti. Kuigi töötaja algatusel toimunud töökoha vahetuse numbrid on eelmise buumi ajast väiksemad, tuleb arvestada, et tööturg on muutunud väiksemaks Narva linna elanike arvu võrra.
Hoiused kasvasid mullu 9%, kuid suur osa elanikest elab siiani palgapäevast palgapäevani. Säästavad ainult need, kel on kõrgem sissetulek.
Kõige suurem on tööjõupuudus ehitussektoris, kus seda peab suurimaks äri takistavaks asjaoluks 40% ettevõtetest. Tööjõupuudus tööstuses ja kaubanduses on kasvanud 2006. aasta tasemele.
Hetkel kuum
Majanduskasvu veab sisetarbimine
Suurem osa Eesti majanduskasvust tuleb siseturule orienteeritud tegevusaladest. Eratarbimine jääb tugevaks ja suureneb ka järgmisel aastal, lubas Mertsina.
Ühe viiendiku ulatuses oli majanduskasvu panustajaks ohtraid riigi tellimusi täitnud ehitussektor, rääkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Valitsussektori investeeringute kasv mõnevõrra aeglustub, kuid nende osakaal SKPst on kõigi aegade kõrgeim.
Suurima eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse, osa Eesti ekspordikäibes on vähenenud. “Vaatamaat sellele, et välisnõudlus tõusis järsult, läks Eesti ekspordi üldpilt viletsamaks,” ütles Mertsina ja selgitas, et muutused tulenesid peamiselt mobiilsideseadmete ekspordi vähenemisest. Ekspordi kasv aeglustub ka tänavu.
Ettevõtete konkurentsivõime väheneb
Üldiselt ei ületa Eesti palgakasv enam tootlikkuse kasvu nagu aastatel 2013-2016. See halvendas ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel ja vähendas kasumlikkust. Kasumlikkus on ikka veel languses ja ettevõtete investeerimisotsuseid lükatakse edasi, sest iInvesteerimine vähendaks ettevõtete kasumlikkust veelgi.
Mertsina märkis, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime siseturul on halvenenud, sest tööjõuühiku kulu kasvab kiiremini, kui Eesti kaubanduspartnerite juures ehk Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Sellest tulenevalt lasub ettevõtetel tugev surve parandada efektiivsust, tarneahelaid ning töö korraldust.
Ettevõtete kindlustunne on sellele vaatamata tugev. Tootmisvahendite rakendamise määr püsib kõrge ja kasvanud nõudlusele vastu tulles jääb vaba kapitali vähemaks. Järgmisel aastal aeglustub majanduskasv 3% peale. Kasvutsükkel sarnaneb Läti ja Leedu omaga.
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Enimloetud
2
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
3
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
4
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
6
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Viimased uudised
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele