Swedbank: majandus kasvab ja palk rallib edasi

Sel aastal on hinnatõus mullusest aeglasem ja Põhjamaade kinnisvarahindade korrektsiooni ei tasu karta. “Meie prognoosi järgi on Norra ja Rootsi kinnisvarahindade korrektsiooni mõju majandustele ja Eestile väike,” ütles Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik panga majandusprognoosi tutvustades riskide kohta.

Mis võib aga juhtuda, kui inflatsioon kasvab, on, et keskpangad tõstavad intressimäärasid prognoositust rohkem. See teeb suurema võlakoormusega majanduste ja ettevõtete elu raskemaks ning võib tuua kaasa muudatusi erinevate varade hindades.

Eesti keskmine palk kasvab endiselt hindadest kiiremini, palgakasv püsib 5-6% vahel. Netopalk kasvab maksumuudatustest tulenevalt hüppeliselt, keskmine netopalk on kuus 120 € võrra suurem.

Majanduskasvu veab sisetarbimine

Suurem osa Eesti majanduskasvust tuleb siseturule orienteeritud tegevusaladest. Eratarbimine jääb tugevaks ja suureneb ka järgmisel aastal, lubas Mertsina.

Ühe viiendiku ulatuses oli majanduskasvu panustajaks ohtraid riigi tellimusi täitnud ehitussektor, rääkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Valitsussektori investeeringute kasv mõnevõrra aeglustub, kuid nende osakaal SKPst on kõigi aegade kõrgeim.

Suurima eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse, osa Eesti ekspordikäibes on vähenenud. “Vaatamaat sellele, et välisnõudlus tõusis järsult, läks Eesti ekspordi üldpilt viletsamaks,” ütles Mertsina ja selgitas, et muutused tulenesid peamiselt mobiilsideseadmete ekspordi vähenemisest. Ekspordi kasv aeglustub ka tänavu.

Ettevõtete konkurentsivõime väheneb

Üldiselt ei ületa Eesti palgakasv enam tootlikkuse kasvu nagu aastatel 2013-2016. See halvendas ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel ja vähendas kasumlikkust. Kasumlikkus on ikka veel languses ja ettevõtete investeerimisotsuseid lükatakse edasi, sest iInvesteerimine vähendaks ettevõtete kasumlikkust veelgi.

Mertsina märkis, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime siseturul on halvenenud, sest tööjõuühiku kulu kasvab kiiremini, kui Eesti kaubanduspartnerite juures ehk Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Sellest tulenevalt lasub ettevõtetel tugev surve parandada efektiivsust, tarneahelaid ning töö korraldust.

Ettevõtete kindlustunne on sellele vaatamata tugev. Tootmisvahendite rakendamise määr püsib kõrge ja kasvanud nõudlusele vastu tulles jääb vaba kapitali vähemaks. Järgmisel aastal aeglustub majanduskasv 3% peale. Kasvutsükkel sarnaneb Läti ja Leedu omaga.