Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
20 kallist korteritehingut kuus
Keskmiselt tehakse Tallinnas ühes kuus ligikaudu 20 tehingut kallima hinnaklassi ehk vähemalt veerand miljonit eurot maksvate korteritega.
Aasta alguse trendid lubavad mõõdukat kasvu nii hindades kui tehingutes, kommenteeris Baltic Sotheby's International Realty müügijuht Tiia Sooaluste.
Enamik kallimaid müüdud kortereid asub Tallinna kesklinnas, kuid kõrgema hinnaklassi kinnisvara jagub ka teistesse linnaosadesse. Viimase poole aastaga on müüdud 120 korterit, mille hind ületas maagilise 250 000 euro piiri. Neist 68 ehk pisut üle poole asusid Tallinnas kesk- ja vanalinnas.
„Veerandi miljoni eurost hinda ületavad korterid müüakse tavapärasest pisut rohkem ka Kakumäel ja Pirital,“ lisas Sooaluste. Omaette piirkonnaks on kujunenud Kalamaja, mis administratiivselt kuulub küll Põhja-Tallinna linnaossa, kuid elab juba ammu teatud mõttes kui kesklinna omanäoline laiendus. Viimasel poolel aastal Põhja-Tallinna tosinast müüdud veerandmiljonilisest korterist asus vaid üks väljaspool Kalamaja.
Kallite elamispindade tehingutest suur osa on uusarendused. „Luksuslikkuse märki taotlevaid hooneid on kerkimas järjest rohkem. Seega pole keeruline prognoosida tehingute arvu trendi pigem tõususuunas,“ ennustas Baltic Sotheby's International Realty Eesti regiooni müügijuht Kai Lind. „Hiljuti vahendasime kaks Meerhofi Pirita tee 20a korterit, mis maksid peaaegu pool miljonit eurot. Kohe on lisandumas veel kaks tehingut.“
Aasta alguses oli Tallinnas pakkumisel üle 400 korteri, mille hinnakirjajärgne hind oli 250 000 eurot või enam. Hinnatrend käib käsikäes kogu kinnisvarasektoriga, kuid peab arvestama, et nii tehingute kui ka hinna kasv saab olla mõõdukas, jäädes 3-6% piiresse.
Uusi, kallimas hinnaklassis elamuid müüakse aastas 5-10, üksikud tehingud tipphinnaga ehk 900 000 – 1 200 000 eurot toimub väga harva, umbes 2-4 korda aastas.
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele