Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
20 kallist korteritehingut kuus
Keskmiselt tehakse Tallinnas ühes kuus ligikaudu 20 tehingut kallima hinnaklassi ehk vähemalt veerand miljonit eurot maksvate korteritega.
Aasta alguse trendid lubavad mõõdukat kasvu nii hindades kui tehingutes, kommenteeris Baltic Sotheby's International Realty müügijuht Tiia Sooaluste.
Enamik kallimaid müüdud kortereid asub Tallinna kesklinnas, kuid kõrgema hinnaklassi kinnisvara jagub ka teistesse linnaosadesse. Viimase poole aastaga on müüdud 120 korterit, mille hind ületas maagilise 250 000 euro piiri. Neist 68 ehk pisut üle poole asusid Tallinnas kesk- ja vanalinnas.
„Veerandi miljoni eurost hinda ületavad korterid müüakse tavapärasest pisut rohkem ka Kakumäel ja Pirital,“ lisas Sooaluste. Omaette piirkonnaks on kujunenud Kalamaja, mis administratiivselt kuulub küll Põhja-Tallinna linnaossa, kuid elab juba ammu teatud mõttes kui kesklinna omanäoline laiendus. Viimasel poolel aastal Põhja-Tallinna tosinast müüdud veerandmiljonilisest korterist asus vaid üks väljaspool Kalamaja.
Kallite elamispindade tehingutest suur osa on uusarendused. „Luksuslikkuse märki taotlevaid hooneid on kerkimas järjest rohkem. Seega pole keeruline prognoosida tehingute arvu trendi pigem tõususuunas,“ ennustas Baltic Sotheby's International Realty Eesti regiooni müügijuht Kai Lind. „Hiljuti vahendasime kaks Meerhofi Pirita tee 20a korterit, mis maksid peaaegu pool miljonit eurot. Kohe on lisandumas veel kaks tehingut.“
Aasta alguses oli Tallinnas pakkumisel üle 400 korteri, mille hinnakirjajärgne hind oli 250 000 eurot või enam. Hinnatrend käib käsikäes kogu kinnisvarasektoriga, kuid peab arvestama, et nii tehingute kui ka hinna kasv saab olla mõõdukas, jäädes 3-6% piiresse.
Uusi, kallimas hinnaklassis elamuid müüakse aastas 5-10, üksikud tehingud tipphinnaga ehk 900 000 – 1 200 000 eurot toimub väga harva, umbes 2-4 korda aastas.
Seotud lood
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.
Enimloetud
1
3
5
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Viimased uudised
Hetkel kuum
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele