Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Poliitikud huvituvad taas kinnisvaramaksudest
Nädalavahetusel Rakveres toimunud Vabade Saadiku Kogul tegi MTÜ Korruptsiooniradar juhatuse liige Ardo Ojasalu ettekande, kus kiitis kinnisvaramaksude eeliseid.
Kinnisvara on lihtne maksustada, sest seda ei ole võimalik varjata.
Foto: Pixabay
Ojasalu märkis, et möödunud aastal said kõik omavalitsused kokku riigieelarvest maksuraha suhtega 7:1 ehk ligi 7 miljardit eurot jäi riigi kasutusse ning umbes 1 miljard läks omavalitsusüksustele.
Ojasalu pakkus omavalituste tulubaas suurendamiseks välja neli maksukogumise meetodi muutust. Esiteks tuleks soodustada elukohapõhist maksustamist ehk maamaksu ja kinnisvaramaksu. Teiseks peaks tulumaksu jagamisel arvestama nii töötaja elu- kui töökoha asupaika. Kolmandaks tuleks äriühinguid maksustada tegevuskoha põhiselt. Ning neljandaks tuleks ka sõidukite maksustamine siduda nende asupaigaga.
„Varade maksustamine, eriti kinnisvaramaksu kehtestamine, oleks hea mitmes mõttes. Esiteks pole võimalik kinnisvara maksustamise eest varjata. Teiseks saan nõnda maksustada ka Eestis kinnisvara omavaid mitteresidente. Küll aga peab kinnisvaramaksu puhul tekkima ümberjagamismehhanism, muidu võidaksid sellest vaid Tallinn ja pealinna lähivallad,“ ütles Ojasalu.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.