G4S: paanikahäirete arv kasvas järsult

Peamiselt saavad turvaettevõtted paanikahäireid baaridest ja söögikohtadest, mis on avatud hilisõhtul ja öösel, avaldas G4S. Paanikanuppu kasutatakse olukorras, kus inimesed või vara on ohtu sattunud. Nupuvajutus annab häireteate turvaettevõtte juhtimiskeskusesse, kust saadetakse sündmuskohale turvatöötajad. Möödunud aastal suurenes paanikahäirete hulk 1151 teateni. 2016. aastal sõitsid turvaettevõtte G4S patrullid välja 834 paanikahäire peale.

„Keskmine paanikahäire põhjustaja on alkoholijoobes mees, kes mõnes baaris, öösel avatud söögikohas või kasiinos korda rikub,“ kommenteeris G4S Eesti valvedivisjoni direktor Villu Õun. Korrarikkumisteks on valdavalt vandaalitsemised, kaklused, teiste klientidega tülinorimised ja klienditeenindajate töö häirimine. Äärmuslikumad paanikahäire juhtumid on poeröövid. Peamisteks röövlite sihtmärkideks on juveelikauplused ja kellapoed, aga ka kioskid ja tanklate teenindusjaamad.

Samas vajavad klienditeenindajad šokiseisundis tegutsemiseks ja nupulevajutuseks ettevalmistust, et abi õigeaegselt kohale jõuaks, lisas Õun. Klienditeenindajate treenimisega tegelevad nende tööandjad siiani veel küllaltki vähe, ehkki teadlikkus paanikanupu olemasolust ja asukohast on tõusuteel.

2017. aastal andsid G4S turvatöötajad politseile üle 1952 seaduserikkujat. Turvaettevõttel on üle Eesti 75 patrullekipaaži, mille keskmine reageerimisaeg on 7 minutit ja 50 sekundit.