Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
G4S: paanikahäirete arv kasvas järsult
Mullu kasvas turvaettevõtte G4S juhtimiskeskusesse edastatud paanikahäirete arv ligi 30 protsenti. Analüüsist selgus, et öösel töötavad klienditeenindajad vajutavad paanikanuppu sagedamini.
Peamiselt saavad turvaettevõtted paanikahäireid baaridest ja söögikohtadest, mis on avatud hilisõhtul ja öösel, avaldas G4S. Paanikanuppu kasutatakse olukorras, kus inimesed või vara on ohtu sattunud. Nupuvajutus annab häireteate turvaettevõtte juhtimiskeskusesse, kust saadetakse sündmuskohale turvatöötajad. Möödunud aastal suurenes paanikahäirete hulk 1151 teateni. 2016. aastal sõitsid turvaettevõtte G4S patrullid välja 834 paanikahäire peale.
„Keskmine paanikahäire põhjustaja on alkoholijoobes mees, kes mõnes baaris, öösel avatud söögikohas või kasiinos korda rikub,“ kommenteeris G4S Eesti valvedivisjoni direktor Villu Õun. Korrarikkumisteks on valdavalt vandaalitsemised, kaklused, teiste klientidega tülinorimised ja klienditeenindajate töö häirimine. Äärmuslikumad paanikahäire juhtumid on poeröövid. Peamisteks röövlite sihtmärkideks on juveelikauplused ja kellapoed, aga ka kioskid ja tanklate teenindusjaamad.
Samas vajavad klienditeenindajad šokiseisundis tegutsemiseks ja nupulevajutuseks ettevalmistust, et abi õigeaegselt kohale jõuaks, lisas Õun. Klienditeenindajate treenimisega tegelevad nende tööandjad siiani veel küllaltki vähe, ehkki teadlikkus paanikanupu olemasolust ja asukohast on tõusuteel.
2017. aastal andsid G4S turvatöötajad politseile üle 1952 seaduserikkujat. Turvaettevõttel on üle Eesti 75 patrullekipaaži, mille keskmine reageerimisaeg on 7 minutit ja 50 sekundit.
Seotud lood
Kinnisvarahindade tõustes ja ettevõtete kontorivajaduste muutudes otsitakse üha nutikamaid viise uute vajadustega kohanemiseks. Hästi läbimõeldud sisekujundus võib muuta isegi vähesed ruutmeetrid funktsionaalseks ja inspireerivaks ruumiks. Vestlesime IKEA ärikliendiosakonna juhi Kärilin Kuhlapiga, et uurida, kuidas luuakse sisekujunduslahendusi üürikorteritesse ja mitmeotstarbelistesse kontoritesse. Samuti arutasime, miks on levinud, kuid ekslik arvamus, et sisekujundus on väikese või keskmise suurusega ettevõtete jaoks liiga kallis.
Enimloetud
1
4
Värske EKFL-i esimees näitab, mis hakkab täpsemalt edasi juhtuma. Tal on 3 soovitust arendajale ja 3 soovitust ostjale!
6
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
Viimased uudised
Vaata esitatud võistlustööde galeriid!
Läti - see on Eesti arendajate uus suur trend! GALERII: vaata, mis seal toimus ja kes seal olid!
Värske EKFL-i esimees näitab, mis hakkab täpsemalt edasi juhtuma. Tal on 3 soovitust arendajale ja 3 soovitust ostjale!
Konverentsid
Hetkel kuum
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
Värske EKFL-i esimees näitab, mis hakkab täpsemalt edasi juhtuma. Tal on 3 soovitust arendajale ja 3 soovitust ostjale!
Võimsad visuaalide ja fotode galeriid näitavad, mis sinna tuleb ning mis nurgakivipanekul toimus ja kes kõik seal olid - uuri lähemalt!
Käibemaksuga või ilma? Aasta algusest muutus mõiste “uus eluase”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele