Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
G4S: paanikahäirete arv kasvas järsult
Mullu kasvas turvaettevõtte G4S juhtimiskeskusesse edastatud paanikahäirete arv ligi 30 protsenti. Analüüsist selgus, et öösel töötavad klienditeenindajad vajutavad paanikanuppu sagedamini.
Peamiselt saavad turvaettevõtted paanikahäireid baaridest ja söögikohtadest, mis on avatud hilisõhtul ja öösel, avaldas G4S. Paanikanuppu kasutatakse olukorras, kus inimesed või vara on ohtu sattunud. Nupuvajutus annab häireteate turvaettevõtte juhtimiskeskusesse, kust saadetakse sündmuskohale turvatöötajad. Möödunud aastal suurenes paanikahäirete hulk 1151 teateni. 2016. aastal sõitsid turvaettevõtte G4S patrullid välja 834 paanikahäire peale.
„Keskmine paanikahäire põhjustaja on alkoholijoobes mees, kes mõnes baaris, öösel avatud söögikohas või kasiinos korda rikub,“ kommenteeris G4S Eesti valvedivisjoni direktor Villu Õun. Korrarikkumisteks on valdavalt vandaalitsemised, kaklused, teiste klientidega tülinorimised ja klienditeenindajate töö häirimine. Äärmuslikumad paanikahäire juhtumid on poeröövid. Peamisteks röövlite sihtmärkideks on juveelikauplused ja kellapoed, aga ka kioskid ja tanklate teenindusjaamad.
Samas vajavad klienditeenindajad šokiseisundis tegutsemiseks ja nupulevajutuseks ettevalmistust, et abi õigeaegselt kohale jõuaks, lisas Õun. Klienditeenindajate treenimisega tegelevad nende tööandjad siiani veel küllaltki vähe, ehkki teadlikkus paanikanupu olemasolust ja asukohast on tõusuteel.
2017. aastal andsid G4S turvatöötajad politseile üle 1952 seaduserikkujat. Turvaettevõttel on üle Eesti 75 patrullekipaaži, mille keskmine reageerimisaeg on 7 minutit ja 50 sekundit.
Seotud lood
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.
Enimloetud
1
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
2
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele