Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
G4S: paanikahäirete arv kasvas järsult
Mullu kasvas turvaettevõtte G4S juhtimiskeskusesse edastatud paanikahäirete arv ligi 30 protsenti. Analüüsist selgus, et öösel töötavad klienditeenindajad vajutavad paanikanuppu sagedamini.
Peamiselt saavad turvaettevõtted paanikahäireid baaridest ja söögikohtadest, mis on avatud hilisõhtul ja öösel, avaldas G4S. Paanikanuppu kasutatakse olukorras, kus inimesed või vara on ohtu sattunud. Nupuvajutus annab häireteate turvaettevõtte juhtimiskeskusesse, kust saadetakse sündmuskohale turvatöötajad. Möödunud aastal suurenes paanikahäirete hulk 1151 teateni. 2016. aastal sõitsid turvaettevõtte G4S patrullid välja 834 paanikahäire peale.
„Keskmine paanikahäire põhjustaja on alkoholijoobes mees, kes mõnes baaris, öösel avatud söögikohas või kasiinos korda rikub,“ kommenteeris G4S Eesti valvedivisjoni direktor Villu Õun. Korrarikkumisteks on valdavalt vandaalitsemised, kaklused, teiste klientidega tülinorimised ja klienditeenindajate töö häirimine. Äärmuslikumad paanikahäire juhtumid on poeröövid. Peamisteks röövlite sihtmärkideks on juveelikauplused ja kellapoed, aga ka kioskid ja tanklate teenindusjaamad.
Samas vajavad klienditeenindajad šokiseisundis tegutsemiseks ja nupulevajutuseks ettevalmistust, et abi õigeaegselt kohale jõuaks, lisas Õun. Klienditeenindajate treenimisega tegelevad nende tööandjad siiani veel küllaltki vähe, ehkki teadlikkus paanikanupu olemasolust ja asukohast on tõusuteel.
2017. aastal andsid G4S turvatöötajad politseile üle 1952 seaduserikkujat. Turvaettevõttel on üle Eesti 75 patrullekipaaži, mille keskmine reageerimisaeg on 7 minutit ja 50 sekundit.
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.
Enimloetud
1
Mida tuleb arendajal teha teisiti?
4
Detailplaneeringu kohustuse saab laiemalt asendada projekteerimistingimuste menetlusega
Viimased uudised
Üks arendaja teisest arendajast: vaadates hotellituru seisu, ei ole ime, et ta ei soovi edasi liikuda – see arendus ei pruugi praegustes tingimustes lihtsalt majanduslikult ära tasuda.
Oma strateegiat jagab Kristjan Piilmann
Konverentsid
Hetkel kuum
See on reljeefne. Vaata, milline kuristik haigutab Tallinna uusarenduste, järelturu ja veneaegsete korterite ruuduhindades!
Mida tuleb arendajal teha teisiti?
Ehitajad, arendaja otsib, kes Teist selle valmis teeks
Aavo Koppel: laienemine Poola turule on täitnud oma eesmärki
Vaata rahalist arvestust. Mida ja kellele lubab aasta alguses toimunud maksuküüru kaotamine?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele