Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Metsaomanikud koonduvad roheaktivismi vastu
Viimase kolme kuuga liitus Eesti Erametsaliiduga üle tuhande liikme, kelle ühiseks sooviks on võidelda roheaktivismi ja omandivaenulikkusega.
Liitunute arv ületab tavapärast 500 uut tulijat aastas mitmekordselt, teatas Eesti Erametsaliit. Kui aasta alguses liitus Eesti üks vanimaid metsaühistuid (Rakvere metsaühistu), siis nüüd on liitujaks üks nooremaid – Vooremaa Metsaühistu.
„Metsaomanike ühenduste praegune aktiivne koondumine esindusorganisatsiooni on märk omandivaenulikest ja populistlikest tendentsidest meie ühiskonnas – üksi ollakse kaitsetumad. Kahjuks näeme, et ka poliitikas kasutatakse järjest enam äärmuslikke loosungeid ning omandiõigust jalge alla trampivat tooni. Metsaühistud liituvad erametsaliiduga, kuid metsaomanikele soovitaks omakorda liituda kohalike ühistutega, sest siis oleme veelgi tugevamad – meie kellegi huvi pole lasta end viia olukorda, kus populistid hakkavad dikteerima, mida metsaomanik metsas teha võib,“ kommenteeris Erametsaliidu esimees Mikk Link.
„Metsaspetsialisti ja piirkondliku ühistu esindajana on mul valus lugeda poliitikute seisukohti, et veelgi enam tuleb metsaomaniku tegevust piirata. Vooremaa Metsaühistu peamiselt väikemetsaomanikest koosnev liikmeskond majandab oma metsa oluliselt tagasihoidlikumalt kui seadus lubab. Hirmud täiendavatest piirangutest panevad metsaomanikke oma metsi pigem müüma kui ise majandama,“ selgitas toimuvat Vooremaa Metsaühistu juhatuse esimees Harry Pütsepp.
Vooremaa Metsaühistu koondab üle 430 liikme, kelle on ligi 11 000 ha metsamaad. Eesti Erametsaliitu kuulub praegu 22 metsaühistut, millesse omakorda 7300 metsaomanikku 370 000 ha metsamaaga.
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.
Enimloetud
1
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
2
Vaata, milliste investorite käes on võlakirjade jäme ots ja kui palju keegi neid märkis
4
5
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Viimased uudised
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
Värske ülevaade pankade intressimarginaalidest ja lisahüvedest
Konverentsid
Hetkel kuum
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
Vaata, milliste investorite käes on võlakirjade jäme ots ja kui palju keegi neid märkis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid!
Laur avaldab, milleks Liven raha kaasas. Tallinna planeeringute menetlemine sai temalt analüütilise hinnangu + osutab ta ka ühele olukorra juurpõhjusele
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele