9. aprill 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Toetusmeetme eelnõu saadeti tagasiside ja ettepanekute saamiseks teistele ministeeriumidele, kohalikele omavalitsustele ja sideettevõtjatele. Viimase miili toetusmeetme eesmärgiks on kiire interneti püsiühenduse viimine kodudesse, kus internetiühendus praegu puudub või ei ole piisava võimekusega.

„Euroopa Liidu rahastuse abil saime varasemalt katta internetivõrgu rajamist asulatesse ja küladesse, kuid nendest vahenditest ei olnud lubatud rahastada võrgukaabli viimist elamuteni,“ selgitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Viimase miili toetusmeetmega tahetakse viia kiire internetiga liitumise võimalus otse kinnistupiirini. Sealjuures peab rajatav võrk võimaldama teenuseid pakkuda kõigil seda soovivatel sideettevõtjatel.

Samuti seab ministeerium tingimuseks, et loodav püsiühendus peab toimima sõltumata ümbritsevatest looduslikest tingimustest, kasutajate hulgast või ilmastikust (wi-fi ühendus on välistatud – toim). Viimase miili projekti raames rajatava võrguga liitumine hakkab toimima sarnaselt elektri- ja kanalisatsioonivõrguga liitumisega. Riigi poolt reguleeritakse ka liitumistasu maksimaalselt suurust, mis ei tohi ületada 200 eurot. Liitumistasu peab olema võrdne kõigile kinnistutele, sõltumata liitumiseks vajaliku kaablitee pikkusest.

Viimase miili toetusmeetme maht on 20 miljonit eurot viieks aastaks. Eestis on ligi 164 000 kinnistut, kus ei ole ligipääsu kiirele internetile ehk ühendust, mis võimaldab allalaadimiskiirust vähemalt 30 megabiti sekundis.