Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Viimase miili toetustingimused said paika
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kogub tagasisidet viimase miili toetusmeetme eelnõule, mille vastuvõtmise järel kuulutatakse välja 20-miljoni eurone konkurss kiire internetiühenduse looja leidmiseks.
Toetusmeetme eelnõu saadeti tagasiside ja ettepanekute saamiseks teistele ministeeriumidele, kohalikele omavalitsustele ja sideettevõtjatele. Viimase miili toetusmeetme eesmärgiks on kiire interneti püsiühenduse viimine kodudesse, kus internetiühendus praegu puudub või ei ole piisava võimekusega.
„Euroopa Liidu rahastuse abil saime varasemalt katta internetivõrgu rajamist asulatesse ja küladesse, kuid nendest vahenditest ei olnud lubatud rahastada võrgukaabli viimist elamuteni,“ selgitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Viimase miili toetusmeetmega tahetakse viia kiire internetiga liitumise võimalus otse kinnistupiirini. Sealjuures peab rajatav võrk võimaldama teenuseid pakkuda kõigil seda soovivatel sideettevõtjatel.
Samuti seab ministeerium tingimuseks, et loodav püsiühendus peab toimima sõltumata ümbritsevatest looduslikest tingimustest, kasutajate hulgast või ilmastikust (wi-fi ühendus on välistatud – toim). Viimase miili projekti raames rajatava võrguga liitumine hakkab toimima sarnaselt elektri- ja kanalisatsioonivõrguga liitumisega. Riigi poolt reguleeritakse ka liitumistasu maksimaalselt suurust, mis ei tohi ületada 200 eurot. Liitumistasu peab olema võrdne kõigile kinnistutele, sõltumata liitumiseks vajaliku kaablitee pikkusest.
Viimase miili toetusmeetme maht on 20 miljonit eurot viieks aastaks. Eestis on ligi 164 000 kinnistut, kus ei ole ligipääsu kiirele internetile ehk ühendust, mis võimaldab allalaadimiskiirust vähemalt 30 megabiti sekundis.
Seotud lood
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.
Enimloetud
4
5
Mis on linnaruumis out ja mis on in? Mida on ühist Tasinkil, Vektoril ja Metro Mustamäe tee arendusel?
6
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Viimased uudised
Investor Kristi Saare: “Mind maksumaksjana vihastas, kui minister ütles, et maksame trahvi - minu raha eest makstakse neid mõttetuid trahve”
Ostja soov valitseb, aga arendajad peaksid ostjaid rohkem harima
Hetkel kuum
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Mis on linnaruumis out ja mis on in? Mida on ühist Tasinkil, Vektoril ja Metro Mustamäe tee arendusel?
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele