Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigi Kinnisvara teenis priske kasumi
Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) üldkoosolek kinnitas 2017. aasta konsolideeritud majandustulemused, mille kohaselt sai Eesti suurim kinnisvarafirma mullu 16 miljonit eurot puhaskasumit.
Möödunud aasta lõpus võttis Riigi Kinnisvaras ohjad enda kätte Kati Kusmin.
Foto: Äripäev
Kontserni konsolideeritud müügitulu oli 2017. aastal 106,2 miljonit eurot kasvades aastaga 16,1 miljoni euro võrra, avaldas RKAS. Konsolideeritud ärikasum oli 2017. aastal 17,8 miljon eurot ja puhaskasum 16 miljonit eurot.
Üüritulu teenis ettevõte 61 miljonit ja vahendatud teenustest 33,4 miljonit eurot. Mittevajalikku kinnisvara müüdi aruandeaastal 8,3 miljoni euro väärtuses. RKAS korraldas 2017. aastal 773 riigihanget, mille maht rahalises vääringus oli kokku ligi 55 miljonit eurot. Edukalt viidi läbi 48,5 miljoni eurone võlakirjaemissioon, mille märkis parima pakkujana LHV Varahaldus. Raha suunati investeeringutesse.
Investeeringute maht aruandeaastal oli 77,2 miljonit eurot, eelmisel perioodil oli sama näitaja 55,7 miljonit eurot. Investeeringute kogumahust 57% moodustas käimasolevatest suurim arendusprojekt – 2018. aasta lõpus valmiv uus Tallinna vangla, kuhu läheb kokku ligi 100 miljonit eurot.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üldkoosolek otsustas suunata kogu RKASi puhaskasumi peale kohustusliku reservkapitali eraldist jaotamata kasumisse. Ettevõtte jätkab mahukaid investeeringuid riigi kinnisvara portfelli parendamiseks, 2018. aasta investeeringute maht on ligi 76 miljonit eurot.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.