Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vesiku olulisus ilmneb tule algfaasis
Voolikusüsteemide ja voolikukappide ehk vesikute olemasolu võimaldab hoogu koguva kahjutule kustutada enne, kui see ohtlikult võimust võtab ning kogu maja endasse neelab.
Kogu maailmas on aastakümneid paigaldatud hoonetesse kohustuslikus korras voolikutega kustutussüsteeme ja tuletõrjevesikuid, kuid Eestis leevendati nende kui vähe kasutatavate ning kallite asjadest paigaldamise nõudeid möödunud aastal.
Pane tähele!
Kui mullu oli teemaks, kuidas sprinklersüsteemid ja voolikusüsteemid üksteist täiendavad, siis lähiaastatel võidakse tuleohutusnõudeid Eestis veelgi leevendada, kuna Päästeameti tellimusel on Sisekaitseakadeemias alustatud sprinklersüsteemide tulu-kulu mudeli loomist.
Turva- ja tuleohutusturgu ähvardab peatselt raputada ka tehnoloogia-alane põlvkonnavahetus, kus häiresüsteemid viiakse üle asjade interneti (IoT) lahendustele. Vaata tänavuse turva- ja tuleohutuskonverentsi kava SIIT.
“Tõsi, tulekahjusid juhtub harva ja seetõttu ei olegi tuletõrjevesikuid õnneks iga päev vaja. Laevu ei upu samuti iga päev, kuid sellele vaatamata ei seata päästepaatide vajalikkust küsimärgi alla,” ütles osaühingu Firetek direktor Georg Kangur 2017. aasta tuleohutuskonverentsi (vt kava SIIT) ettekande tutvustuses.
Konverentsil osalejad küsisid voolikusüsteemide kaitseks sõna võtnud osaühingu Georg Kangurilt, kas on näiteid, et voolikusüsteemi abil on tulekahjusid kustutatud ning kuidas maandatakse voolikusüsteemide puhul riski, et veejoa juhtimisel elektriseadmetele jms ei tekiks täiendavat ohtu ega kahjusid inimeste elule ja tervisele.
Kangur vastas: “Mul tekib kohe küsimus, kas on näiteid, kui tihti laevadel päästerõngaid ja päästepaate kasutatud on. Tuleohutuspaigaldisi tihti ei kasutada. Voolikukappide vastased Päästeametis lähtuvad ka statistilistest andmetest.“
Kuna riigi roll tulekahjude kustutamises langeb aasta-aastalt, peab Kanguri sõnul olema inimestel võimalus iseseisvalt tulega võidelda juhul, kui olukord seda võimaldab.
Näiteks, 2017. aasta kevadel oli tulekahju Rae vallas Vaidas, kus aadressil Hoidla tee 9 põles ASTRO Holdingu tsehh. See tulekahju kustutati voolikusüsteemi kasutades enne päästjate kohale jõudmist.
„Selliseid juhtumeid on kindlasti rohkem, kuid kuna need on algfaasis ära kustutatud, päästemeeskonda välja kutsumata, siis nende kohta puudub statistika,“ märkis Kangur.
Mis puudutab veejoa võimalikku sattumist pingestatud elektriseadmetele, siis selle kohta ütles Kangur: „Veega pinge all olevaid elektriseadmeid kustutada ei tohi. Selleks, et seda ei juhtuks, tuleb kasutajaid koolitada.“
Möödunud aasta juuni alguses põles Indias büroohoone, kus olid nii voolikukapid kui ka sprinklerid. Väidetavalt olid Kanguri sõnul mõlemad paigaldised hooldamata ega töötanud. Kuidas algfaasis kustutamata jäänud tuli arenes ja millist kahju tõi, saab vaadata Youtube videodest, mida näeb SIIT ja SIIT.
Seotud lood
Kinnisvarastrateegia juhtimisagentuur WHAT IF tegi mõnevõrra ebahariliku sammu: ehitas tarkvara, mille üks eesmärke on vähendada tööd, mille eest ettevõttele endale seni maksti.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Saa teada 3 olulist nippi ning lisaks ports juhiseid ja nõuandeid
4
Tallinna linnahall käib ruumilahenduselt paljudest sündmuspaikadest kaarega üle
Viimased uudised
Saa teada 3 olulist nippi ning lisaks ports juhiseid ja nõuandeid
Konverentsid
Hetkel kuum
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele