Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pirita linnaosa lükkas Fausto jahisadama tagasi
Pirita Linnaosa Valitsus otsustas detailplaneeringu arutelul tehtud ettepanekuid ja vastuväiteid arvesse võttes, et ei nõustu Ranna tee algusesse kavandatava jahisadama detailplaneeringuga.
Aadressile Ranna tee 1 soovib Fausto Capital OÜ ehitada kolmekorruselise jahisadama koos restorani ja hotelliruumidega. Esitatud planeering on 17 protsendi ulatuses omaniku maa-alal, ülejäänu on planeeritud linna maale. Planeeritavas kohas asub Merivälja muul, kus on praegu looduslik kivine rand, kust avaneb vaade Tallinna siluetile.
“Detailplaneeringu koostamise lähteülesanne näeb ette, et detailplaneeringust on vaja esitada mitu varianti. Seda pole kahjuks tehtud. Samamoodi pole arendaja kindlalt öelnud, millisel määral on ta valmis praegust detailplaneeringut muutma,” kommenteeris Pirita linnaosa vanem Alina Tubli.
Pirita linnaosa vanem sõnas, et nõusoleku saamiseks on vaja teha mitmeid muudatusi – teha rohkem uuringuid, vähendada ehituse mahtu ja pidada kinni lähteülesandest. “Täiendavalt tuleb läbi viia põhjalikud merekeskkonna ja merepõhja geoloogilised uuringud ning nende läbiviimiseks on vaja detailplaneeringusse sisse kirjutada täpsemad andmed. Lisaks tuleb vähendada rajatava sadamaala suurust ja sadamat teenindava hoone kõrgust, korruste arvu ning ehitusalust pinda. Lisaks ei tohi sadamahoonesse ette näha hotellikohti. Käesoleval hetkel ei ole ma kindel, et arendaja on valmis neid muudatusi sisse viima,” lisas Tubli.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kohalikud elanikud ja asumiseltsid seisid tulihingeliselt Ranna tee 1 detailplaneeringu vastu, tuues välja, et Merivälja muul on looduslikult sadamaks sobimatu ja esitatud detailplaneeringust ei selgu, millist mõju avaldab sadama rajamine praegusele Pirita rannaalale. Samuti ei selgu detailplaneeringust rajatava muuliosa kõrgus ning lainemurdja kõrgus.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.