Mainor Ülemiste arvestab võimalusega minna tulevikus börsile

Ülemiste City on nüüdseks kujunenud omaette piirkonnaks Tallinnas, mille arengutempo on kõigile üllatuseks. Viimase paari aastaga on see trööstitu, lagunenud tööstushoonete piirkond muutunud tõeliseks linnaks. Kuid see on alles algus – praeguseks on kavandatud arendusest valmis vaid 20%. Kogu ala maht on 36 hektarit, millel detailplaneeringute kohaselt on ehitusõigust 700 000 m2 jagu. Kui arvestada, et praegu on spetsialistide hinnagul Tallinnas kokku ligikaudu 800 000 m2 büroopinda, on potentsiaal tohutu. Lisaks on alal veel 125 000 m2 tööstuspinda.

Hiigelmaht sunnib plaane korrigeerima

“Oleme esimese 13 aastaga teinud 130 000 ruutmeetrit kaasaegset büroopinda. Isegi minu silmad võib-olla ei näe, kas kogu linnak kunagi valmis saab ja mis sinna tuleb,” nentis Nõlvak.

Üürivoost tuleb raha aeglaselt

Võlakirjade väljastamiseni jõudis ettevõte 2015. aastal. “Loomulikult oli mõistlik kaasata lisakapitali, sest ettevõtte kogu tulu tuleb üürivoost. Üürivoost tuleb raha aga natukene aeglasemalt, kui ta idealis võiks tulla. Teeme suure maja valmis, investeerime 20 miljonit ja läheb kaua, enne kui me järgmise objekti omakapitali saame kokku panna. Tahaksime kiiremini, seepärast kasutamegi võimendusena võlakirju,” selgitas Nõlvak.

“Jutt on tagamata võlakirjadest. Siiski olid mõlemad emissioonid edukad, mis tähendab, et investorid usaldavad meid,” kinnitas ta.

Börsile 2021. aastal

Kui ühisrahastuse platvormid võimaldavad pakkuda investoritele kinnisvarainvesteeringutelt kuni 12–14 protsenti aastas, siis Mainori Ülemiste võlakirjad pakuvad ainult 7 ja 5,5 protsenti aastas, mis on pigem tagasihoidlik kasumlikkus, arvestades investorite praegust isu. Sellegipoolest suudeti emissiooni kaudu meelitada kokku 15 miljonit eurot, mis omakorda kinnitab investorite usaldust ettevõtte vastu, kusjuures investorite ring ei piirdu ainult Eesti investoritega.

Kui esimesel emissioonil koguti 61 protsenti kapitalist Eesti investoritelt, 29% Leedust ja 10% Lätist, siis tänavusel emissioonil saadi 50% Eesti investoritelt, 40% Leedust ja 10% Lätist.

“Praegu on meie võlakirjad noteeritud First North börsil, kuid seal on madal likviidsus. Kuid ettevõtte aruandluse ja läbipaistvuse nõuded on peaaegu samasugused kui klassikalisel börsil. Seetõttu kaalume ettevõtte arengus järgmise loogilise sammu astumist – siseneda Tallinna börsile.” Kui Tallinna börsile tõesti minnakse, siis mitte varem kui 2021. aastal.

Autor: Dmitri Fefilov, DV.ee Eva Kiisler, ehitusväljaannete juht