14. september 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1. HKP OÜ

Käive 2 022 284 eur, kasum 387 160 eur

2. Riia 130 Ja 132 OÜ

Käive 1 349 494 eur, kasum 937 956 eur

3. Tallinna Haldus OÜ

Käive 816 068 eur, kasum 103 534 eur

Selle aasta kinnisvara halduse ja hoolduse TOPi esikohta hoiab ka möödunud aastal esimeseks tulnud kinnisvara hoolduse- ja eripuhastustöödega tegelev ning kinnistute haljastuse ja heakorrateenuse täislahendusi pakkuv OÜ HKP. Ettevõtte juhatuse liikme Mati Mäe sõnul tõotab selle aasta tulemus tulla veidi veelgi parem, kui mullu. „Kevadel saime neljaks aastaks Saku valla heakorra - muru niitmine ja haljasalad ning kliente lahkunud pole,“ kirjeldab ta. Mäe tunnistab, et kiire kasvu taga ajamise asemel hoitakse konservatiivset ja mõõdukat joont, tagamaks pigem olemasolevate klientide rahulolu.

“Võidujooksuga, et ehitusest manti võtta, pole me kaasa läinud,” nendib Mäe, et ehkki aktiivne ehitusturug pakub ka haldajaile ja hooldajaile võimalust väga kiireks kasvuks – seal on hetkel kõigi tegijate järele puudus, kaasnevad sellega omad ohud – nõudlus on lühiajaline ning riskida ei soovita. “Teenindame peamiselt riigiettevõtteid ja omavalitsusi läbi riigihangete, lisaks erafirmad ning suuri hüppeid pole plaanis,” kinnitab Mäe.

Käesolevat hooaega iseloomustabki Mäe sõnul kõige rohkem süvenev tööjõuprobleem, mis seadnud tegevusele piirangud. ”Kõikidel hangetel me enam osaleda ei julge, sest pole kindel, kas võidu korral oleks selleks ka kuskilt inimesi võtta,” tunnistab ta. Inimeste palkamine käib üle jõu Mäe sõnul on tööjõuprobleemidest olnud küll juttu juba mitu aastat, ent olukord muutub üha pingelisemaks. „Kui möödunud aastal oli tööjõuturul veel neid, kes küsisid küll kõrgemat palka, kui valdkonnale omane, ent olid põhimõtteliselt siiski valmis tööd tegema, siis enam pole neidki,“ tunnistab ta. 

„Kui varem pakkusime ikkagi ja kuidagi ka leidsime inimesed, siis enam ei saa igale poole hangetesse minna, kuna ei tea, kas inimesi leiame,“ kurdab ta, et vaba tööjõudu enam turul pole. „Tundub, et kõik, kes tööd teha suudavad ja tahavad, on ametis ja neid hoitakse.” Olukorra leevendamiseks on viimasel ajal varasemast enam kasutatud alltööjõudu ning rendifirmade abi, ent ka need võimalused pole piiritud. Mis võiks olla tekkinud olukorra lahenduseks? Mäe sõnul piisaks turu tervendamiseks kasvu peatusest.

“Samas tähendab see, et meie jaoks kaoksid ka mitmed töökohad, kui ehitus enam ei kasvaks - haljastus, eripuhastus jne,” ütleb Mäe, head ilma halavata pole ning kiiret ja lihtsat lahendust probleemile ta ei tea.

Võõrtööjõu motivatsioonis kaheldakse

Võõrtööjõudu pole nad esialgu kasutanud. „Kui enam muud üle ei jää, tuleb seda siiski teha,“ tunnistab Mäe, et teiste, näiteks ehitusfirmade kogemuste põhjal tundub ka see olevat võimalus, mis võib tuua probleeme. “Küsimusi tekitab võõrtööjõu motiveeritavus ja haridus.”

OÜ Eesti Haldus juhatuse liikme Heikko Hiie sõnul on nende kasvu taga nii uued kliendid, kes juurde tulnud, kui juba olemasolevad kliendid, kelle puhul tööde maht on kasvanud. Sageli jõuavad te sõnul uued kliendid nendeni läbi soovituste. “Just tehtud töö on see, mis uusi kliente toob.”

Palju on ka neid, kelle puhul regulaarne koristus on välja kasvanud mõnest ühekordsest tööst. “Kliendisuhtlus on väga oluline,” rõhutab Hiie, et kliendi rahulolu tagab see, kui kliendiga tegeletakse. “Kliendi jaoks peab olemas olema ja tema soovid peavad saama täidetud,” ütleb Hiie, et palju on neid, kes jõudnud nende juurde just tänu sellele, et eelmise haldajaga pole olnud võimalik kontakti saada ning muredele pole reageeritud.

Hiie sõnul on neil plaanis igal aastal veidi kasvada. “Järgmisel veidi ja ülejärgmisel veidi veel rohkem.” Ainsa pidurina selles näeb ta tööjõudu - leida korralikku ja tubli töötajat on keeruline, sest inimesi on vähe.

Kõikidel hangetel me enam osaleda ei julge, sest pole kindel, kas võidu korral oleks selleks ka kuskilt inimesi võtta.

Paindlik tööaeg meelitab inimesi

Hiie usub, et tööjõuturul annab neile eelise tööaja paindlikkus. “On objekte, kus tööd jätkub kaheks-kolmeks tunniks ja selliseid, kus pikemaks,” räägib ta, et igaüks saab valida talle sobiva. „On neid, kes tahavadki töötada paar tundi päevas ja ka neid, kes eelistavad täistööaega. Näiteks on palju noori, kes teevad õhtul kolm-neli tundi kooli kõrvalt, et raha teenida.

Palju on ka pensionäre, kes koristavad ühe väikese kontrori ja samal päeval rohkem teha ei taha,” toob ta näiteks. Koristaja mõistet tänapäeval enam eriti ei kasutata, nagu on minevikku jäänud ka ameti kehv maine. „Pigem räägitakse puhastusteenindajatest,“ nendib Hiie, et ameti maine üle kurta ei saa. “Noori inimesi on võimalik tööle leida küll.“

Koristamine oli omal ajal sootuks midagi muud, kui tänapäeval - meil on tehnika ja vahendid, et märksa väiksema töökuluga suuremad pinnad ära teha. Samas on tegu raske tööga, tunnistab Hiie. Mistõttu mõned jäävad nende juurde püsima ja teised mitte. “Kui kodus kolm-neli tundi koristada, väsitab ka ära, aga need inimesed koristavad kaheksa tundi järjest,” märgib ta uhkusega.

Mäe peab selle aasta suurimaks õnnestumiseks rendipinnalt Peetri külla oma pinnale kolimist. Mis ühtlasi on oluline samm tööjõuturul konkurentsis püsimiseks. “Infra ja administratsioonipool on nüüd varasemaga võrreldes hoopis teisel tasemel - päris enda maja, laokompleks, autohooldus jne.”

Sisendhindade kasv kõri veel ei nööri

Mäe sõnul püüatakse teenuse hinda hoida vastavuses palkade ja muude kuludega, ehkki hinnasurvet on loomulikult tunda. „Klient vaatab alati hinda ja mida soodsam, seda parem tema jaoks. Samas me teeme sellest hoolimata oma hinna sellise, millega saame teenust pakkuda,” usub Hiie, et kliendile tuleb lihtsalt ära seletada, et odavam hind annab kuskilt tunda, sest peab tulema millegi arvelt.

“Palju on neid, kes pole varasema teenusega rahul olnud ja tulevad meie jutule. On näiteks juhtumeid, kus klient väidab, et tegu on paari tunni tööga, aga tegelikult kulub hooldusele märksa rohkem aega, ehk tööaja arvelt on saadud küll odavam pakkumine, aga seetõttu on jätnud ka kvaliteet soovida,” selgitab ta. Mis puudutab hankeid, siis konkurents on Mäe sõnul nende sektoris väga tihe. “Vahel võidame ja vahel oleme viimased,” tunnistab ta, et võidetakse umbes iga kümnes hange, millel osaletud.

“Hind oleneb, kui väga tööd tahetakse - vahel pakutakse ka nii, et kasum ja kate on minimaalsed,” kirjeldab ta turul toimuvat. Eelis on sel juhul pakkujatel, kes varem klienti juba teenindatud, tänu millele teatakse, kui palju konkreetselt tööd kulub ja mida peab selle juures arvestama. Kui hankel osalevad ka väiksemad firmad, on pakkujaid Mäe kogemusel üheksa-kümne ringis, kui aga töö on jõukohane vaid suurtele ettevõtetele, on pakkujaid keskmiselt neli-viis. “Tundub, et suurematel tegijatel on mahud täis ja pigem on väikestel veel kasvuruumi,” järeldab sellest Mäe.

Kui oled TOPi ettevõte, siis saad tellida ka sertifikaadi SIIT.

Autor: Urve Vilk Kaasautor