Kinnisvara hooldajad ja haldajad spekulatiivset kasvu taga ei aja

Selle aasta kinnisvara halduse ja hoolduse TOPi esikohta hoiab ka möödunud aastal esimeseks tulnud kinnisvara hoolduse- ja eripuhastustöödega tegelev ning kinnistute haljastuse ja heakorrateenuse täislahendusi pakkuv OÜ HKP. Ettevõtte juhatuse liikme Mati Mäe sõnul tõotab selle aasta tulemus tulla veidi veelgi parem, kui mullu. „Kevadel saime neljaks aastaks Saku valla heakorra - muru niitmine ja haljasalad ning kliente lahkunud pole,“ kirjeldab ta. Mäe tunnistab, et kiire kasvu taga ajamise asemel hoitakse konservatiivset ja mõõdukat joont, tagamaks pigem olemasolevate klientide rahulolu.

“Võidujooksuga, et ehitusest manti võtta, pole me kaasa läinud,” nendib Mäe, et ehkki aktiivne ehitusturug pakub ka haldajaile ja hooldajaile võimalust väga kiireks kasvuks – seal on hetkel kõigi tegijate järele puudus, kaasnevad sellega omad ohud – nõudlus on lühiajaline ning riskida ei soovita. “Teenindame peamiselt riigiettevõtteid ja omavalitsusi läbi riigihangete, lisaks erafirmad ning suuri hüppeid pole plaanis,” kinnitab Mäe.

Käesolevat hooaega iseloomustabki Mäe sõnul kõige rohkem süvenev tööjõuprobleem, mis seadnud tegevusele piirangud. ”Kõikidel hangetel me enam osaleda ei julge, sest pole kindel, kas võidu korral oleks selleks ka kuskilt inimesi võtta,” tunnistab ta. Inimeste palkamine käib üle jõu Mäe sõnul on tööjõuprobleemidest olnud küll juttu juba mitu aastat, ent olukord muutub üha pingelisemaks. „Kui möödunud aastal oli tööjõuturul veel neid, kes küsisid küll kõrgemat palka, kui valdkonnale omane, ent olid põhimõtteliselt siiski valmis tööd tegema, siis enam pole neidki,“ tunnistab ta. 

Hiie usub, et tööjõuturul annab neile eelise tööaja paindlikkus. “On objekte, kus tööd jätkub kaheks-kolmeks tunniks ja selliseid, kus pikemaks,” räägib ta, et igaüks saab valida talle sobiva. „On neid, kes tahavadki töötada paar tundi päevas ja ka neid, kes eelistavad täistööaega. Näiteks on palju noori, kes teevad õhtul kolm-neli tundi kooli kõrvalt, et raha teenida.

Palju on ka pensionäre, kes koristavad ühe väikese kontrori ja samal päeval rohkem teha ei taha,” toob ta näiteks. Koristaja mõistet tänapäeval enam eriti ei kasutata, nagu on minevikku jäänud ka ameti kehv maine. „Pigem räägitakse puhastusteenindajatest,“ nendib Hiie, et ameti maine üle kurta ei saa. “Noori inimesi on võimalik tööle leida küll.“

Koristamine oli omal ajal sootuks midagi muud, kui tänapäeval - meil on tehnika ja vahendid, et märksa väiksema töökuluga suuremad pinnad ära teha. Samas on tegu raske tööga, tunnistab Hiie. Mistõttu mõned jäävad nende juurde püsima ja teised mitte. “Kui kodus kolm-neli tundi koristada, väsitab ka ära, aga need inimesed koristavad kaheksa tundi järjest,” märgib ta uhkusega.

Mäe peab selle aasta suurimaks õnnestumiseks rendipinnalt Peetri külla oma pinnale kolimist. Mis ühtlasi on oluline samm tööjõuturul konkurentsis püsimiseks. “Infra ja administratsioonipool on nüüd varasemaga võrreldes hoopis teisel tasemel - päris enda maja, laokompleks, autohooldus jne.”

Sisendhindade kasv kõri veel ei nööri

Mäe sõnul püüatakse teenuse hinda hoida vastavuses palkade ja muude kuludega, ehkki hinnasurvet on loomulikult tunda. „Klient vaatab alati hinda ja mida soodsam, seda parem tema jaoks. Samas me teeme sellest hoolimata oma hinna sellise, millega saame teenust pakkuda,” usub Hiie, et kliendile tuleb lihtsalt ära seletada, et odavam hind annab kuskilt tunda, sest peab tulema millegi arvelt.

“Palju on neid, kes pole varasema teenusega rahul olnud ja tulevad meie jutule. On näiteks juhtumeid, kus klient väidab, et tegu on paari tunni tööga, aga tegelikult kulub hooldusele märksa rohkem aega, ehk tööaja arvelt on saadud küll odavam pakkumine, aga seetõttu on jätnud ka kvaliteet soovida,” selgitab ta. Mis puudutab hankeid, siis konkurents on Mäe sõnul nende sektoris väga tihe. “Vahel võidame ja vahel oleme viimased,” tunnistab ta, et võidetakse umbes iga kümnes hange, millel osaletud.

“Hind oleneb, kui väga tööd tahetakse - vahel pakutakse ka nii, et kasum ja kate on minimaalsed,” kirjeldab ta turul toimuvat. Eelis on sel juhul pakkujatel, kes varem klienti juba teenindatud, tänu millele teatakse, kui palju konkreetselt tööd kulub ja mida peab selle juures arvestama. Kui hankel osalevad ka väiksemad firmad, on pakkujaid Mäe kogemusel üheksa-kümne ringis, kui aga töö on jõukohane vaid suurtele ettevõtetele, on pakkujaid keskmiselt neli-viis. “Tundub, et suurematel tegijatel on mahud täis ja pigem on väikestel veel kasvuruumi,” järeldab sellest Mäe.

Kui oled TOPi ettevõte, siis saad tellida ka sertifikaadi SIIT.

Autor: Urve Vilk Kaasautor