Sel aastal jõudis turule viimase kümnendi suurim maht uut büroopinda, kokku ca 80 000 ruutmeetrit. Koos avaliku sektori uute pindadega küündib number üle 100 000. Samal ajal kui räägitakse ülepakkumisest, on suu osa pindu sel aastal valminud hoonetes on juba enne aasta lõppu üürilepingutega kaetud, kirjutab Uus Maa äripindade maakler Aira Veelmaa ettevõtte blogis.
Uus Maa: uute büroopindade üürnikud, kust nad küll tulevad?
  • Foto: Andras Kralla
Arvestades viimaste aastate arendusaktiivsust, on üks sagedamini esitatav küsimus: kust küll tulevad uutesse hoonetesse üürnikud? Vastus on lihtne – enamasti teistest hoonetest. Tõsi, tekib ka uusi firmasid ning oma üha rohkem rahvusvahelisi ettevõtteid avab siin oma kontoreid, kuid senist trendi vaadates on suurem osa uute büroohoonete üürnikke siiski Eesti ettevõtted, mis kolivad tulenevalt laienemisvajadusest või soovist oma töökeskkonda uuendada.
Kui mõned aastad tagasi oli levinud seisukoht, et vanadel, soodsa hinnaga pindadel olevad ettevõtted uutesse A-klassi hoonetesse ei koli, siis olukord on muutumas. Ettevõtted, mis on kümme aastat või rohkemgi vanemal pinnal olnud, teevad kolides märkimisväärse kvaliteedihüppe ning liiguvad seetõttu nüüd just uutesse majadesse.
Nii ongi uute hoonete täituvus reeglina hea – mõnesse leitakse üürnikud kiiremini, teise veidi aeglasemalt, kuid kokkuvõttes saavad pinnad täidetud. Sama ei saa öelda aga vanemate hoonete kohta, sest just seal annab ülepakkumine üha teravamalt tunda. Pindadele, kust suured ettevõtted on välja kolinud, on uusi samaväärseid üürnikke raske leida.
Ettevõtted, mis üürivad 500 m2 ja suuremaid pindu, kipuvad eelistama kolimist uutesse hoonetesse, kus on võimalik pind nullist enda vajaduste järgi välja ehitada lasta. Vanemate pindade omanikud on enamasti küll paindlikud – valmis neid põhjalikult renoveerima ja üürnike vajaduste järgi ümber ehitama, kuid sellega kaasnev kulu viib üürihinna enamasti samasse suurusjärku uhiuute hoonetega.
Lahenduseks oleks vanemate suurte pindade jaotamine väikesteks, mida on lihtsam välja üürida, kuid tihti takistab seda ebasobiv planeering, mis ei võimalda pakkuda ratsionaalset ruumilahendust või muudab pinna jaotamise üürileandja jaoks ebaotstarbekaks.
Järgmisel aastal on turule tulev uue büroopinna maht märkimisväärselt väiksem, seega võiks eeldada, et saabub parem aeg ka vanemate hoonete jaoks. Kas ja kellel seda edukalt ära kasutada õnnestub, saame hinnata aasta pärast.
Loe pikemalt ettevõtte blogist

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.

Hetkel kuum

Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ja US Real Estate`i juhatuse esimees Kaarel Loigu.
Uudised
  • 25.06.26, 13:10
Valdo Kalm ja Kaarel Loigu: ehitame koos väga suurt linnaosa
Pööraselt palju pinda enam ei lenda. Aga see ei ole veel kõik.
Uudised
  • 01.07.26, 08:00
Mida otsib lukskinnisvara ostja? Mis on in, mis on out?
Titaniumi kinnisvaraportfelli haldur Siim Rosenthal teab pealetulevat trendi.
Uudised
  • 26.06.26, 06:15
Rosenthal investeerimisest: Soome turg pakub huvitavaid võimalusi
Sampo fluidum: siin paistab kasvavat rahaveski
Sarikapärg on kohal.
Uudised
  • 29.06.26, 09:55
Galerii: Kaarsilla Kinnisvara sai Port Athena viimase maja sarikate alla
Vaata, kes seal olid ja mida nad tegid!
Flipitud korterid lähevad kui kuumad saiad
Uudised
  • 30.06.26, 06:30
Flipitud korterid lähevad kui kuumad saiad
Pilleson näitab, kuidas flipitud korteri väärtus kasvab ja kui kaua selleks aega kulub
Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Tarmo Leppoja võtab ettevõtte reformimist tõsiselt.
Uudised
  • 29.06.26, 09:39
Riigi Kinnisvara tugevdab end tehisintellekti lahendustega
Tallinna linn peaks nägema tagamaa ühistransporti ka omaenda liiklusprobleemi lahendusena, rõhutavad TalTechi teadlased. Pilt on illustreeriv.
Arvamused
  • 29.06.26, 10:08
TalTechi teadlased: miks sõidab Tallinna tagamaa autoga? Sest ööpäevas on ainult 24 tundi
Korteri ruutmeetri mediaanhind langeb tagamaal keskmiselt 73 euro võrra iga lisanduva autominuti kohta.
Franklini tehniline juht Justin Clapperton, WHAT IF & Franklin asutaja ja tegevjuht Maria Freimann, WHAT IF & Franklin kaasasutaja ja partner Juhan Kangilaski ning Franklini AI-arendaja Richard Henry Lao.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele