Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus Maa: uute büroopindade üürnikud, kust nad küll tulevad?
Sel aastal jõudis turule viimase kümnendi suurim maht uut büroopinda, kokku ca 80 000 ruutmeetrit. Koos avaliku sektori uute pindadega küündib number üle 100 000. Samal ajal kui räägitakse ülepakkumisest, on suu osa pindu sel aastal valminud hoonetes on juba enne aasta lõppu üürilepingutega kaetud, kirjutab Uus Maa äripindade maakler Aira Veelmaa ettevõtte blogis.
Arvestades viimaste aastate arendusaktiivsust, on üks sagedamini esitatav küsimus: kust küll tulevad uutesse hoonetesse üürnikud? Vastus on lihtne – enamasti teistest hoonetest. Tõsi, tekib ka uusi firmasid ning oma üha rohkem rahvusvahelisi ettevõtteid avab siin oma kontoreid, kuid senist trendi vaadates on suurem osa uute büroohoonete üürnikke siiski Eesti ettevõtted, mis kolivad tulenevalt laienemisvajadusest või soovist oma töökeskkonda uuendada.
Kui mõned aastad tagasi oli levinud seisukoht, et vanadel, soodsa hinnaga pindadel olevad ettevõtted uutesse A-klassi hoonetesse ei koli, siis olukord on muutumas. Ettevõtted, mis on kümme aastat või rohkemgi vanemal pinnal olnud, teevad kolides märkimisväärse kvaliteedihüppe ning liiguvad seetõttu nüüd just uutesse majadesse.
Nii ongi uute hoonete täituvus reeglina hea – mõnesse leitakse üürnikud kiiremini, teise veidi aeglasemalt, kuid kokkuvõttes saavad pinnad täidetud. Sama ei saa öelda aga vanemate hoonete kohta, sest just seal annab ülepakkumine üha teravamalt tunda. Pindadele, kust suured ettevõtted on välja kolinud, on uusi samaväärseid üürnikke raske leida.
Ettevõtted, mis üürivad 500 m2 ja suuremaid pindu, kipuvad eelistama kolimist uutesse hoonetesse, kus on võimalik pind nullist enda vajaduste järgi välja ehitada lasta. Vanemate pindade omanikud on enamasti küll paindlikud – valmis neid põhjalikult renoveerima ja üürnike vajaduste järgi ümber ehitama, kuid sellega kaasnev kulu viib üürihinna enamasti samasse suurusjärku uhiuute hoonetega.
Lahenduseks oleks vanemate suurte pindade jaotamine väikesteks, mida on lihtsam välja üürida, kuid tihti takistab seda ebasobiv planeering, mis ei võimalda pakkuda ratsionaalset ruumilahendust või muudab pinna jaotamise üürileandja jaoks ebaotstarbekaks.
Järgmisel aastal on turule tulev uue büroopinna maht märkimisväärselt väiksem, seega võiks eeldada, et saabub parem aeg ka vanemate hoonete jaoks. Kas ja kellel seda edukalt ära kasutada õnnestub, saame hinnata aasta pärast.
Loe pikemalt ettevõtte blogist
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele