Autor: kinnisvarauudised.ee • 28. november 2018

Elektrilevi kiire interneti võrk jõuab plaanide kohaselt 2023. aasta lõpuks kokku ligi 200 000 koduni. Kokku investeerib Elektrilevi järgmise viie aasta jooksul kiire interneti võrgu rajamisse ligikaudu 100 miljonit eurot, millest 20 miljonit moodustab „viimase miili“ riigitoetus.

„Tegemist on väga kapitalimahuka projektiga, mis nõuab suuri investeeringuid. See on ka peamiseks põhjuseks, miks suures osas Eestis täna head internetiühendust ei ole - majanduslikult pole peetud otstarbekaks eraldiseisvat võrku tõmbekeskustest väljapoole ehitada,“ selgitas olukorda Elektrilevi juhatuse esimees Jaanus Tiisvend ja lisas, et Elektrilevi otsib sünergiat ja kulusäästu ehitustööde ühildamises elektrivõrgu haldamisega.

„Tänu mitme võrgu koos haldamisele saame lõppkokkuvõttes pakkuda mõlemaid teenuseid odavamalt kui eraldi,“ ütles Tiisvend.

Internetivõrgu ehitusplaanide seadmisel 2019. aastaks on Elektrilevi arvestanud mitmeid tegureid, sealhulgas kõige olulisemana sooviavalduste hulka, mida järgmise aasta plaanide tegemiseks koguti juba sel suvel.

„Järgmise aasta plaanides on suurema prioriteetsuse saanud „valged alad“ ehk piirkonnad, kus riigi poolt kogutud info kohaselt on praegu kõige suurem puudus kiire interneti võrgu järele ja kus sideoperaatoritel puudub plaan lähima viie aasta jooksul võrku ehitada,“ täiendas Tiisvend ja ütles, et piirkondade valikul mängisid olulist rolli ka kohaliku elektrivõrgu ülesehitus, kiire interneti baasvõrgu olemasolu, selle võimekus ning rahvastiku tihedus.

Kõige rohkem ehk ligikaudu kolmandik kõikidest sooviavaldustest kiire interneti võrguga liitumiseks tuli Harjumaalt ja 2019. aastal on plaanis seal kõige rohkem ühendusi luua. Seejuures ei ole 2019. aasta plaanidesse praeguse seisuga arvestatud Tallinnat ega Tartut.

Teistest maakondadest algavad plaanide kohaselt 2019. aastal kiire interneti võrgu tööd Pärnumaal, Tartumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, Võrumaal, Viljandimaal, Järvamaal, Valgamaal, Raplamaal. 2019. aasta investeeringute sisse ei mahu Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Põlvamaa, kuid eelduste kohaselt peaksid ehitustööd nendes piirkondades algama 2020. aastal.