Pangad kaubanduskeskuste rajamiseks laenata ei taha

Eestis on viimasel ajal eri põhjustel turult kas täielikult või osaliselt lahkunud näiteks Versobank, Danske Bank, Nordea ja DNB. Konkurentsi vähenemine pangandusturul avaldab mõju kinnisvaraarendajatele, samas on ka kinnisvaraturul varasemast rohkem ebakindlust, mis pangad ettevaatlikumaks teeb.

Kui üldises plaanis ütlevad pangad, et laenu andmisega pole suurt midagi muutunud, siis kaubanduskeskuste arendamisele vaadatakse uue pilguga.

LHV krediidijuht Rain Gontmacher tunnistas, et arvestades praegust ja lähiajal lisanduvat kaubanduspinna mahtu, on LHV suuremate kaubanduskeskuste rahastamisel konservatiivsem. „Tänases konkurentsis ei piisa klientide meelitamiseks sarnase kontseptsiooni ja poodide valiku kopeerimisest,“ ütles Gontmacher. LHV kinnisvaralaenude tingimused ei ole siiski viimase aasta jooksul karmistunud ning ka laenu saamine pole keerulisemaks muutunud.

SEB kinnisvara finantseerimise grupi juht Priit Seeman tõdes, et uue kaubanduskeskuse ehitamiseks on praegu väga keeruline laenu saada, kuna turul on pakkumist palju ja tuleviku nõudluse osas on riskid olemas.

Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juht Ero Viik ütles, et Swedbanki laenude tingimused ei ole muutunud, kinnisvara finantseerib pank jätkuvalt ja portfelli vähendamise plaani pole. „Küsimus on selles, kas äriplaan vastab ootustele,“ märkis Viik kaubanduskeskuste rajamise kohta. Selleks, et suurem büroohoone ja kaubanduskeskus saaks finantseeritud, on oluline rentnike olemasolu. „Pank ei finantseeri spekulatiivseid arendusi,“ rõhutas Viik.