Kuula: välismaalasest üürnikku pole vaja karta

Eesti kinnisvaraturg pakub välismaalastele suurt huvi. Kõige rohkem on üürisooviga kliente, kuid on ka neid, kes ostavad siia korteri kas isiklikuks kasutamiseks või väljarentimiseks. Välisriikide inimesed on tihti kohusetundlikumad ja seadusekuulekamad kui meie kaasmaalased, kinnitasid „Uus Maa kinnisvarasaates“ Uus Maa Kinnisvarabüroo juhtiv konsultant Eveli Lindell ja jurist Karlis Kolk.

Eveli Lindell puutub teisest rahvusest klientidega kokku igapäevaselt. Tallinn on tema sõnul muutumas üha rahvusvahelisemaks ja siia tullakse nii teistest Euroopa Liidu riikidest kui ka kaugemalt. „Päris palju on näiteks itaallasi,“ kinnitas ta.

Suure osa üürikodu otsijatest moodustavad üliõpilased. „Detsembri lõpus otsiti palju üürikortereid, sest Erasmuse programmi kaudu saabusid Tallinna Ülikooli uued tudengid. Nemad tahavadki lepinguid pooleks aastaks, mis võimaldab omanikel juunikuus oma korter uuesti üüriturule panna. Siis ongi jälle nõudlust rohkem, sest läheneb sügis ja uus õppeaasta,“ rääkis Lindell.

Üürnike hulgas on ka erinevaid spetsialiste, eraldi tõi Lindel välja IT-valdkonna. On ka ärimehi, kes toovad oma ettevõtte Eestisse ja otsivad siia elamispinda.

Eveli Lindell ütles, et korteriomanikul pole põhjust teisest rahvusest üürnikku peljata. „Minu kogemus on olnud alati positiivne. Tausta uurimine võib olla välismaalase puhul natuke keerulisem, aga siiski saab alati küsida näha töölepingut, soovitusi. Vaatame ka inimese sotsiaalmeedia kontosid.“ Lindelli sõnul on mõnikord koguni kasulikum eelistada teise riigi kodanikust üürnikku. „Võtame luksuskorterid. Välismaalaste jaoks pole probleem maksta tagatiseks kolme kuu üür, nad on valmis tihti tegema isegi pooleaastase ettemaksu. Nende kultuuriruumis on see tavapärane asi. Eesti inimene võib nii suure summa peale ära ehmatada.“

Jurist Karlis Kolk kinnitas omalt poolt, et välismaalasest rentniku jaoks on üürileping põhimõtteliselt samasugune, mis tehakse eestlasest üürnikule ja vajadusel saab taotleda lepingu tõlkimist. „Aga välismaalase puhul tuleks enne lepingu sõlmimist natuke eeltööd teha. Kui tegemist on inimesega, kes pole Euroopa Liidu riikide kodanik, siis peab üürileandja üle kontrollima, millisel seaduslikul alusel tema tulevane üürnik meie riigis viibib. Kas selleks on siis elamisluba, viisa – see tuleb kindlaks teha, et ei aitaks kaasa välismaalase ebaseaduslikule viibimisele Eestis.“ Kolk lisas, et kui tekib siiski küsimusi, saab alati paluda abi Politsei- ja piirivalveametilt.

Saadet juhtis Kristi Kool

Saadet toetab Uus Maa Kinnisvarabüroo

Kuula „Uus Maa kinnisvarasaadet“ Äripäeva uuest järelkuulamise keskkonnast.