Statistikaameti andmetel sai Eestis 2018. a ehitusloa 2156 elamut 6990 eluruumiga. Ehitusloa saanud eluruumide pindala oli 180 000 m².
Aastatagusega võrreldes vähenes ehitusloa saanud eluruumide arv 6,7%, eluruumide arv 11,3% ja pindala 11%.
Harju maakonnas kui kinnisvaraarenduse ja kinnisvaraturu aktiivseimas piirkonnas sai 2018. a ehitusloa 1062 elamut kokku 4730 korteriga. Harjumaalgi nimetatud näitajad vähenesid – seda vastavalt 15,6 ja 15,8%.
Tallinnas kui kinnisvaraturu epitsentris vähenes 2018. aastal ehitusloa saanud elamute arv 34,6 ja eluruumide arv 30,8%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nii võime öelda, et kogu Eesti eluruumide mahu vähenemise taga on eelkõige Tallinn ja Harjumaa. Tallinna-Harju oluline elamispindade ehituslubade vähenemine annab aimdust osalt mõningasest potentsiaalist, et arendusturg võib senist kiiret hoogu maha võtta.
Teisalt on arendajate silmad säramas ja töötahet on. Ehituslubade vähenenud mahus nähakse sageli pudelikaelana bürokraatia masinavärki, mis ei luba soovitud tempos ehitustegevuseni jõuda.
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid