Eestis on tuhanded hooned veel energiamärgiseta

Mikk Maivel selgitas, et energiamärgiste ajalugu ulatub aastasse 2002, kui võeti vastu Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv, millega liikmesriigid said kohustuse välja töötada välja hoonete energiamärgistuse süsteem. Eestis hakkas energiamärgiste süsteem tööle umbes kümme aastat tagasi ning tänaseks on seda mõned korrad uuendatud ja parandatud. Lühidalt öeldes on A-klassi energiamärgisega hoone kõige energiatõhusam ja ka keskkonnasõbralikum ning H-klass kulutab enim energiat.

Energiaklassi arvutamisel arvestatakse ka kaalumistegurit, mis võib muuta energiaklassi arvutamisel hoone energiaklassi üles või alla, sõltuvalt sellest, millist kütteliiki kasutatakse. Maiveli sõnul tuli see kohustus Euroopa Komisjoni nõudest teha energiaklassi arvutust primaarenergia põhiselt. „Kaalumisteguri mõte on võtta arvesse energiakandja muundumiskadusid. Näiteks Eestis ei ole elektritootmine kõige keskkonnasõbralikum ning elektri kaalumistegur on 2,0” tõi Maivel näite.

Kümne aastaga on meil väljastatud hulgaliselt märgiseid, ent siiski on tuhandeid olemasolevaid hooneid, millel Eestis energiamärgist veel pole. „Vastavalt ehitusseadustikule tuleb hoone väljaüürimisel ja müümisel viidata energiamärgisele,” selgitas Maivel, millal on märgist kindlasti vaja. Lisaks on energiamärgis kohustuslik avalikus kohas välja panduna ka hoonetel, mida kus viibivad või mida külastavad paljud inimesed nagu näiteks bürood, kaubanduskeskused, lasteaiad jne.