Selline tuleb Eesti keskkonnasõbralikuim riigihoone

Keskkonnamaja arhitektuurivõistlusel tuli võitjaks töö, mille esitasid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke ja Ko Ai arhitektuuribüroost Kavakava OÜ. Võidutöö pakkus ühe suure rajatise asemel välja linnakvartalina toimiva keskkonna, kus hooned ümbritsevad meretuulte eest varjatud sisehoovi.

Võidutöö üks autoreid arhitekt Indrek Peil arhitektuuribüroost Kavakava OÜ ütles, et Keskkonnamaja kvartal ei hakka võistlema vesilennukite angaaride monumentaalse hoonemahuga pompoossuses. „Leiame, et suurte megastruktuuride aeg on läbi,“ lausus Peil.

Žürii tõi välja, et võidutöö kolm eriilmelise arhitektuuriga hoonemahtu pakuvad rohkesti avastamisrõõmu, puitstruktuurid siseruumides on efektsed ning demonstreerivad parimal moel puidu kui ehitusmaterjali erinevaid kasutamise võimalusi. Samuti on kõigist esitatud kavanditest just selle lahendusega võimalik ainsana saavutada vajalik tuleohutusklass, mis toetaks eheda puidu kasutamist ehituskonstruktsioonides.

Keskkonnamajast peab saama Eesti kõige keskkonnasõbralikum riigihoone. Arhitektuurikonkursil osalejaile oli pandud tingimuseks, et maja ehitamiseks kasutataks valdavalt puitu ning et see oleks liginull-energiahoone, kus kasutatakse nutikaid lahendusi.

Lennusadama kõrvale rajatav Keskkonnamaja koondab tulevikus ühe katuse alla Eesti Loodusmuuseumi ning büroohoone, kuhu on planeeritud Keskkonnaministeerium, Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse Tallinna struktuuriüksused.

Keskkonnaministeerium soovib alustada keskkonnamaja ehitust 2020. aastal ja majja sisse kolida 2022. aastal. Projekti kogumaksumuseks on prognoositud 38,5 miljonit eurot.