Autor: Rivo Sarapik • 11. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jostov nentis, et praegu arendab Technopolis Ülemiste enda jaoks soovitud kiirusega ja pigem isegi maksimumtempo piiril – arendajaga löövad kaasa kõik, kellel on jõudu ja tahtmist. "Mitu objekti on ehituses, mitu on projekteerimises. Rohkem me olemasoleva inimressursiga ei jõuakski," nentis Jostov.

Töötajate puudus

Küsimuse peale, kas 1–2 aastat tagasi Tallinna ärikinnisvara turu kiiret kasvu iseloomustanud elajalik konkurents püsib senini, vastas Jostov, et nemad näevad palju julgeid arendajaid, aga samas keskkond on tema hinnangul muutunud professionaalsemaks.

"Olen kogu aeg olnud pigem negatiivselt meelestatud selle puhul, mis turule tuleb. Eeldasin, et konkurentsivalu on rohkem tunda. See, et palju ehitatakse, on tõsi, aga konkurentsivalu pole tundnud," märkis ettevõtte juht.

Jostov on klientidega suheldes täheldanud, et ettevõtted otsivad inimesi, keda palgata. Just soov uusi inimesi palgata tõukab tema hinnangul ka büroopindade nõudlust. Samas tekitab uute inimeste vajadus küsimuse, kust neid leida. "Seda püütakse lahendada. Eks meil on teatud riske ka riigis õhus, kas ja kui palju välistõõjõudu saab riiki tuua," märkis Jostov.

"Meil on juba 10 protsenti kogu linnaku töötajaskonnast välistööjõud. Kui seda saab jätkata, siis saab arendamine ilusti tempokalt jätkuda. Aga me oleme suht maksimumlimiidil – kvantiteedilt peaks rohkem kvaliteeti vaatama, et äkki saab olemasolevat ressurssi paremini ära kasutada."

Sabatuul viib edasi

Ülemiste linnaku arendaja sõnul tunnetavad nad praegu nii-öelda sabatuult, mis on aidanud neil edasi liikuda oma järgmisesse ja kõige suuremasse arendusetappi – järgneva 5–10 aasta jooksul tahetakse ehitada ligi 130–150 miljoni euro väärtuses kuuehooneline hoonekompleks.

Jostov nimetas Ülemistet Tallinna kõige kiiremini arenevaks piirkonnaks, kui arvestada hiljutist teadet Tallinna lennujaama laienemisest ning samuti kahe suure kaubanduskeskuse kasvamisest. Samuti tõi Jostov esile transporditaristu arengu, nimetades Rail Balticut ning võimalikku Tallinna-Helsingi tunnelit.

"Kogu piirkond on väga tugeva arendussurve all. Meie oleme ka oma pikaajalisi plaane joonistanud ja oleme praegu võib-olla ära teinud kogu Ülemiste City mahust suurusjärgus 20 protsenti," ütles Jostov. Tema sõnul on neil veel väga palju teha, lisades, et esimesi elanikke ootavad nad linnakusse kolima järgmisel aastal.

Tallinnas Ülemiste linnaku naabruses tegutsevad ettevõtted mõjutavad ka Ülemiste Cityt, aga pigem hästi. "Me omavahel aedu ei ehita, tõmbame piirid maha," ütles Jostov. "Vana Dvigateli tehase ajast on loomulikult müür ümber kogu tehase territooriumil - seda oleme otsast lammutanud, et kogu Ülemiste piirkond oleks kokku integreeritud. Lõpuks ei ole vahet, kelle maja juurest piir läheb."

Jostovi sõnul on rahvusvahelised aerotropolised ehk lennujaama linnakud tuntud ja globaalne trend. Ta näeb, et linnastumine jätkub ehk töö- ja elukohad lähevad horisontaalist vertikaali.

Intervjuud Gert Jostoviga saab kuulata pikemalt Äripäeva raadio podcast'ide keskkonnast alates 20.42.