Koduostjad tunnevad Kopli poolsaare vastu üha suuremat huvi. Piirkonnas uut elurajooni arendava Fund Ehituse arendusjuht Olivia Maimre kinnitab, et tõusvat populaarsust näitab nii juba müüdud korterite arv kui nädalavahetuseti ehitusplatsi äärde kogunevate uudishimulike hulk.

- Kopli poolsaarele kerkib uus elurajoon
- Foto: Indrek Kingo
Olivia Maimre rääkis Äripäeva raadio hommikusaatest, et Kopli liinide elukeskkonna ülesehitamist alustati mullu kevadel, praegu on töös 10 maja, millest kolm suuremat – 25 korteriga ja ülejäänud kõik seitsme korteriga.
„Esimene maja valmib lähikuudel, mis tähendab, et osa inimesi saab juba suve alguse poole sisse kolida. Aasta lõpuks valmis enamus alumise kolonii majasid Sepa tänava ääres,“ kinnitas Maimre.
Kvartalisse tuleb kokku 900 uut kodu, lisanduvad äripinnad, kaubanduskeskus, lasteaed, rannapromenaad koos paviljoni ja suplusalaga. „Kopli arengusse panustab ka linn. Praegu on koostamisel Kase tänava pargi projekt, kuhu on plaanis rajada mänguväljakud lastele ning eraldi jalutusalad koertele."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kunagine kurikuulsus on Kopli kohalt hajumas. Maimre sõnul on asumi märksõnadeks hoopis ilus loodus ja meri, samas kesklinna lähedus ning hea ühistranspordiühendus. „See on väga suure arengupotentsiaaliga piirkond, mille kohta on mitmedki huvilised öelnud, et sel on Kalamaja hõng juures, loodetakse Kalamaja 2 tulemist.“
PANE TÄHELE!
Lisaks Kopli liinidele, on nii arendajatel kui linnal suured plaanid ka Paljassaarega. Millised?
Tule 21. mail Äripäeva kinnisvaraarenduse konverentsile. Info esinejate kohta ning registreerimisvorm asuvad
SIINKlientide huvi on ületanud arendaja ootusi. „Esimese kolme maja kokku 75st korterist on vabad veel ainult kolm. Ja nädalavahetustel on tavaline, et jalutajad kogunevad meie ehituse piirdeaia taha, et uudistada, kuidas majad kerkivad,“ rääkis arendusjuht.
Erinevalt paljudest teistest uuselamupiirkondadest jääb aga Kopli hoonestustihedus väiksemaks. Olivia Maimre lubab, et majade vahekaugused on suuremad ning alles jääb rohkem rohelust.
„Loodame, et tõmbekeskuse asemel tekib rahulik, privaatne ja lapsesõbralik keskkond, kus päevatööst puhata ja loodust nautida,“ ütles ta.
Seotud lood
Tallinna külje alla kerkiv Järvekella elamurajoon on näide, kuidas konstruktiivne koostöö ja tänapäevane tehnoloogia muudavad ehitusprotsessi tõhusamaks, keskkonnasõbralikumaks ja kvaliteetsemaks. Seitsmest A-energiaklassi ridaelamust koosnev arendus valmib ehitusettevõtte Rand ja Tuulbergi ning arendaja LAAM Kinnisvara koostöös. Esmakordselt Eestis kasutatakse ehitusel 100% roheelektrit ja hooned valmivad Welementi tehases toodetud puit-elementidest.