• 24.05.19, 15:18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Laenu võtsid kinnisvara, ehitus ja kaubandus

Eesti ettevõtete laenude ja liisingute jääk suurenes aprillis aastaga 5,8% ning seda kasvu kiirendasid eelmistel kuudel üksikud suured energeetikaettevõtete laenutehingud, võttis kokku Eesti Panga ökonomist Raido Kraavik.
Laenu võtsid kinnisvara, ehitus ja kaubandus
  • Foto: Andras Kralla
Muude sektorite laenuportfelli maht kasvas samal ajal keskmiselt 3–4%. Aprillis väljastati pikaajalisi laene suuremas mahus kinnisvara- ja ehitussektori ning kaubandussektori ettevõtetele, kirjutab Kraavik.
Ettevõtete pikaajaliste laenude intressimäär on muutlik ja oleneb rahastatud projektidest. Aprillis oli keskmine intressimäär 2,7%, mis on võrdväärne viimase aasta jooksul väljastatud laenude keskmise intressimääraga.
Nii majapidamiste kui ka ettevõtete laenumaksevõime püsib hea, kirjutas Kraavik. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis on väga väike, 0,6%. Seejuures on pangad võimalike laenukahjumite katteks teinud allahindlusi probleemsete laenudega peaaegu samas mahus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti panga teatel on majapidamiste ja ettevõtete pangahoiuste kasv endiselt väga kiire. Aastaga suurenesid nii majapidamiste kui ka ettevõtete hoiused umbes 9%, kokku 14,3 miljardi euroni.
Majapidamiste aasta alguses aeglustunud laenutegevus hoogustus aprillis taas: aktiivselt võeti nii eluasemelaene kui ka autoliisinguid.
Uusi eluasemelaene väljastati aprillis viiendiku võrra rohkem kui samal kuul aasta varem. Pankade eluasemelaenude portfelli maht kasvas aastaga 7,2% ja ka autoliisingute maht kasvab endiselt tempokalt. Laenunõudlust soodustavad kiire palgakasv ja madalad intressimäärad.
Eluasemelaenude keskmine intressimäär on viimastel kuudel püsinud samal tasemel, 2,5%.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 14:49
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele