Fahle kvartal saab Tallinna esimese kliimasõbraliku jahutusteenuse

Utilitas Tallinna projektijuht Tanel Kirsi sõnul on loodava lahenduse kasutuselevõtmine esimene samm vähendamaks hoonete poolt tekitatava süsihappegaasi jalajälge. „Kaugjahutus on konkurentsivõimeline teenus, mis on ideaalseks lahenduseks rohemajanduse eesmärkidega ettevõtetele," sõnas Kirs. Tema sõnul areneb Fahle piirkond kiiresti ning seetõttu ei jää projekt suure tõenäosusega ainsaks ning nõudluse kasvu keskkonnasõbraliku tehnoloogia järele võib seal oodata ka tulevikus.

Kokku investeerib Utilitas kaugjahutuse projekti 5 miljonit eurot, millest esimesse etappi suunatakse 1,5 miljonit eurot.

Soojade ilmadega toimetulemiseks on nõudlus jahutusteenuse järele kasvamas, kuid Kirsi sõnul kasutatakse täna paljudes kodudes, kontorites ja tööstushoonetes peamiselt lokaalseid jahutusseadmeid. „Need töötavad tihti keskkonda ohustavatel külmainetel," nentis ta.

Utlilitase rajatav ja Fausto Capitali poolt arendatavas Fahle kvartalis kasutusele võetav kaugjahutusjaam aitab kaasa külmainete vähendamisele ja võimaldab alternatiivina kasutada rohkem rohelisi ja looduslikke külmaineid. Täpsemalt toimib kaugjahutuse tootmine ja jaotamine sarnaselt kaugküttele. „Kaugjahutusjaamast suunatakse torude kaudu jahutatud vesi kliendi hoones asuvasse jahutussõlme, kus antud vee abil jahutatakse hoonesisest ventilatsiooniõhku ning hoone jahutussüsteemis ringlevat vett," kirjeldas Kirs loodava jaama tööpõhimõtet.

Veel teenivad lokaalsetes jahutusseadmetes kasutusel olevate külmainete vähendamine ning Utilitase poolt loodav alternatiiv Euroopa Liidu 2030. aastaks seatud kliima- ja energiatõhususe poliitika eesmärke. „Lokaalsed jahutusseadmed põhjustavad suure tõenäosusega globaalset soojenemist," põhjendas Kirs, miks Euroopa Liit nende hulka vähendada soovib. Samuti loodetakse, et ohtlike külmainete vähendamise tulemusel paiskub tulevikus õhku 40 protsenti vähem kasvuhoonegaase.

Lisaks on loodav süsteem end juba mujal Euroopas tõestanud. „See on tiheasustusega piirkondades olnud saadaval juba üle 50 aasta, esimene Euroopa kaugjahutusjaam rajati Pariisi 1967. aastal ning viimasel paarikümnel aastal on kaugjahutus muutunud üha populaarsemaks," märkis ta ja lisas, et süsteeme on jõudsalt üle võtmas ka Põhjamaad. „Näiteks Soomes on viimase viie aasta jooksul kaugjahutuse installeeritud võimsus, müük ja jaotusvõrk kasvanud aasta-aastalt ligi 10 protsenti ning Rootsis hinnatakse teenust samuti kõrgelt - nõudlust selle järele on märgata just eriti ärihoonete arendajate seas."

Kaugjuhtimissüsteemi rakendamisel väheneb jahutuseks tarbitav elektrienergia viis korda ja õhku paisatava süsihappegaasi heitmete hulk 70 protsenti. „Paraneb üldine elukeskkond, sest kaugjahutus on müravaba ning sellega ei kaasne külmaainete lekkeohtu."

Lisaks pakutakse lisandväärtust ka kinnisvaraomanikele ja rentnikele. „Kaugjahutust kasutav elamu või ärihoone on efektiivne ja keskkonnanõuetele vastav ka aastakümnete pärast," viitas Kirs sellele, et tegemist on investeeringutega väga pikaks perioodiks. „Süsteemi kasuks räägib ka see, et kliendi seisukohast on kaugjahutust kerge ja mugav kasutada ning muretsema ei pea jahutusseadmete seadistamise ega hooldamise pärast."

Kirs lisas, et süsteem annab hoonete katusele veel kaunima välisilme ning tekitab juurde vaba pinda, sest katusele ja fassaadile ei ole vaja paigutada suuri jahutusseadmeid.