Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna "kuldses ringis" läheb kinnisvara hind palkadel eest ära
Tallinna lähivaldades teenivad vaid viimsilased kuus rohkem, kui maksab sealne korteriruutmeeter, näitab City24 kinnisvarapakkumiste analüüs.
Viimsi gümnaasium. Viimsi vallas ulatub palgasaajate keskmine brutosissetulek 1711 euroni.
Foto: Liis Treimann
"Mida Tallinnale lähemale, seda suuremaks lähevad käärid inimeste sissetuleku ja nende kodu hinna vahel," rõhutas City24 juhataja Karin Noppel-Kokerov.
Viimsi vallas ulatub palgasaajate keskmine brutosissetulek 1711 euroni, kortereid pakutakse seal müügiks keskmiselt 1679 eurose ruutmeetrihinnaga. Prestiižseteks peetavates Jõelähtme, Saku, Rae ja Harku valdades jäävad hinnad küll samasse suurusjärku, aga inimesed teenivad märksa vähem," selgitas Noppel-Kokerov. Palgasaajate kuine brutosissetulek jääb seal korterimüügikuulutustes küsitavale keskmisele ruutmeetrihinnale alla paari-kolmesaja euroga.
Kõige jõukohasemates kodudes elavad tema sõnul hoopis Harjumaa serval asuvate valdade inimesed. "Selgub, et Anija, Kuusalu, Loksa elanikud teenivad kaks ja enamgi korda rohkem, kui maksab korteri ruutmeeter nende kodukohas," märkis Noppel-Kokerov. "Tallinnast kaugemale sõites kukuvad kodude hinnad märksa kiiremini, kui palgad, nii et võib-olla tuleb Harjumaa kõige nutikamaid koduostjaid otsida just Anija vallast."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Noppel-Kokerovi sõnul mõistavad koduotsijad, et ainuüksi suur sissetulek ei taga veel elukvaliteeti. "Need Harjumaa pered, kes suudavad enda töö ja elu korraldada igapäevaselt Tallinnas käimata, saavad kenas turvalises maakohas asuvast, väikeste kuludega kodust rohkem kui kallist linnakorterist," selgitas ta.
City24 analüüsis enam kui 4100 korterimüügikuulutust kõigis Harjumaa valdades, ning kõrvutas andmeid Statistikaameti kuise brutotulu andmetega.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.