Autor: kinnisvarauudised.ee • 22. juuli 2019

2019. aasta II kvartalis tehti kokku 12 954 kinnisvara ostu-müügitehingut. Aastases võrdluses on seda 2,9 protsenti vähem, samas püsib tehingute koguarv 17 protsendi võrra kõrgemal kui I kvartalis. Kinnisvara ostu-müügitehingute koguväärtus oli II kvartalis 857 miljonit eurot olles langenud möödunud aasta II kvartaliga võrreldes 5,1 protsenti ning selle aasta I kvartaliga 9,5 protsenti madalam.

„Äsja lõppenud II kvartal näitas meile, et kuigi turuaktiivsus on kvartali võrdluses kasvanud, siis püsib koguväärtus madalamal tasemel kui eelmises kvartalis,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. „Üheks muutuste põhjuseks on asjaolu, et koguväärtuse kõrget taset eelmises kvartalis mõjutasid mitu suurtehingut. Lisaks on teist kvartalit järjest langenud tehingute arv uute korteritega, mille hinnatase ületab kõrgelt järelturul oleva korteri keskmist hinnataset. Esmamüükide arv moodustas 2019. aasta II kvartalis kõikide eluruumide tehingutest 17 protsenti, eelmises kvartalis oli see üle 21 protsendi,“ lisas Tiits.

Korteriomanditega tehti I kvartalis kokku 7266 tehingut, sealhulgas eluruumidega 6014 tehingut.

Tallinnas moodustas uute korterite osakaal kõikide eluruumide tehingutest 24 protsenti, I kvartalis oli see 30 protsenti. Tallinna linna uue korteri keskmiseks ruutmeetri hinnaks kujunes 2 494 eurot (+10,6%) ning järelturul müüdava korteri keskmiseks ruutmeetri hinnaks 1 783 (+3%). Uus kahetoaline korter (kaasatud on tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 m2) maksis keskmiselt 123 299 eurot (2 461 EUR/m2), kuid seevastu järelturul saadava kahetoalise korteri ruutmeetri maksumuseks kujunes keskmiselt 86 762 eurot (1 751 EUR/m2).

Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeksi näitaja, mida arvutatakse alates 2003. aasta III kvartalist, kasvas aastases võrdluses 4,7 protsenti, kuid eelmise kvartaliga võrdluses on indeks teinud 1 protsendilise languse.