Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maa-amet: kinnisvara on mullusest kallim, kuid tehinguid vähem
2019. aasta II kvartali kinnisvaraturu ostu-müügitehingute maht ning koguväärtus oli madalam kui aasta tagasi samal ajal. Võrreldes tehinguid käesoleva aasta I kvartaliga, on rahalist kapitali kaasatud 9,5 protsenti vähem, tehinguid oli 17 protsendi võrra rohkem. Uute korterite müük on teist kvartalit järjest vähenenud, teatas Maa-amet.
2019. aasta II kvartalis tehti kokku 12 954 kinnisvara ostu-müügitehingut. Aastases võrdluses on seda 2,9 protsenti vähem, samas püsib tehingute koguarv 17 protsendi võrra kõrgemal kui I kvartalis. Kinnisvara ostu-müügitehingute koguväärtus oli II kvartalis 857 miljonit eurot olles langenud möödunud aasta II kvartaliga võrreldes 5,1 protsenti ning selle aasta I kvartaliga 9,5 protsenti madalam.
„Äsja lõppenud II kvartal näitas meile, et kuigi turuaktiivsus on kvartali võrdluses kasvanud, siis püsib koguväärtus madalamal tasemel kui eelmises kvartalis,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. „Üheks muutuste põhjuseks on asjaolu, et koguväärtuse kõrget taset eelmises kvartalis mõjutasid mitu suurtehingut. Lisaks on teist kvartalit järjest langenud tehingute arv uute korteritega, mille hinnatase ületab kõrgelt järelturul oleva korteri keskmist hinnataset. Esmamüükide arv moodustas 2019. aasta II kvartalis kõikide eluruumide tehingutest 17 protsenti, eelmises kvartalis oli see üle 21 protsendi,“ lisas Tiits.
Korteriomanditega tehti I kvartalis kokku 7266 tehingut, sealhulgas eluruumidega 6014 tehingut.
Tallinnas moodustas uute korterite osakaal kõikide eluruumide tehingutest 24 protsenti, I kvartalis oli see 30 protsenti. Tallinna linna uue korteri keskmiseks ruutmeetri hinnaks kujunes 2 494 eurot (+10,6%) ning järelturul müüdava korteri keskmiseks ruutmeetri hinnaks 1 783 (+3%). Uus kahetoaline korter (kaasatud on tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40–55 m2) maksis keskmiselt 123 299 eurot (2 461 EUR/m2), kuid seevastu järelturul saadava kahetoalise korteri ruutmeetri maksumuseks kujunes keskmiselt 86 762 eurot (1 751 EUR/m2).
Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeksi näitaja, mida arvutatakse alates 2003. aasta III kvartalist, kasvas aastases võrdluses 4,7 protsenti, kuid eelmise kvartaliga võrdluses on indeks teinud 1 protsendilise languse.
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele