Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vanadekodude arendajate leib on peenike kuid pikk
Tuntumad nimed hooldekodude turule sisenenud ettevõtjatest on Reformierakonna halliks kardinaliks nimetatud Rain Rosimannus, Eesti üks rikkamaid mehi ja Postimees Grupi omanik Margus Linnamäe ja Eesti Näituste juht Igor Pihela. Ambitsioonikalt sisenes vanurite ärisse ka skandaalne ettevõtja ja ekspoliitik Anders Tsahkna, kes juhtis PJV Hooldusravi ehk Keila hooldusravikeskust, mis on majandusraskustes.
Vananeva elanikkonnaga riigis kasvab nõudlus hooldamisteenuse järele püsivalt. Seetõttu kasvavad igal aastal kohatasud, mis sõltuvalt piirkonnast ja hooldamisvajadustest jäävad vahemikku 700-1100 eurot.
Nõudlus ja tasud kasvavad
Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Rait Kuuse kinnitusel ulatub üldhooldekodude turumaht ulatub 70 miljoni euro piirile ja see kasvab iga aastaga, kinnitas Kuuse. Tema sõnul on pelgalt viimaste aastatega lisandunud ligi 500 hooldekodu kohta.
Vanurite hooldamisega seotud valdkonda on pidanud atraktiivseks isegi investeerimisfond BaltCap, mis investeeris alanud aasta alguses eakate loodavate Pihlakodude arendusse kolm miljonit eurot. Pihlakodu keti haldaja ASi Viru Haigla nõukogu esimees Igor Pihela ütles, et ehkki valdkond on perspektiivikas, ei tasu tegevust alustada ummisjalu.
Ühe suurema hooldekodude kompleksi Lõuna-Eesti hooldekeskuse juht Ülo Tulik ütles, et sellesse valdkonda sisenevad eraettevõtjad peavad arvestama erinevate ametite nõuetega ja peavad tahtma selles sektoris klientidele parimat teenust pakkuda. „See ei ole kiirelt rikastumise valdkond,“ ütles Tulik.
Ka Rosimannuse osalusega Südamekodude juht Martin Kukk väitis, et suuri tootluseid on lihtsam rahuldada mõnes teises sektoris. Tema sõnul peavad hoolekande ettevõtjad olema kannatlikud ja missiooniga teha elu paremaks.
Loe pikemalt Äripäevast.
Seotud lood
Vanasadama kinnisvaraarenduse algus pole enam kaugel. Tallinna Linnavolikogu võttis 2. aprillil 2026 vastu Tallinna Sadama kaks detailplaneeringut: „A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala“ ning „D-terminali ja lähiala“, millele Tallinna linn korraldab lähiajal avaliku väljapaneku. Menetluses on veel kolm detailplaneeringut: „Admiraliteedi basseini ümbruse“, „Vanasadama põhjaosa“ ning „Vanasadama lõunaosa“. Lisaks on Tallinna Sadam kaasatud kahe krundiga teisel pool Reidi teed Tuukri tänavaga seotud detailplaneeringusse.
Enimloetud
1
Mis on linnaruumis out ja mis on in? Mida on ühist Talsinkil, Vektoril ja Metro Mustamäe tee arendusel?
2
6
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Viimased uudised
Hetkel kuum
Käib selektsioon. Siin on eduvõtmed, mille poole agaramad juba kätt sirutavad
Eluasemeturu hinnatrendi seab just järelturg
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele