Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vanadekodude arendajate leib on peenike kuid pikk
Tuntumad nimed hooldekodude turule sisenenud ettevõtjatest on Reformierakonna halliks kardinaliks nimetatud Rain Rosimannus, Eesti üks rikkamaid mehi ja Postimees Grupi omanik Margus Linnamäe ja Eesti Näituste juht Igor Pihela. Ambitsioonikalt sisenes vanurite ärisse ka skandaalne ettevõtja ja ekspoliitik Anders Tsahkna, kes juhtis PJV Hooldusravi ehk Keila hooldusravikeskust, mis on majandusraskustes.
Vananeva elanikkonnaga riigis kasvab nõudlus hooldamisteenuse järele püsivalt. Seetõttu kasvavad igal aastal kohatasud, mis sõltuvalt piirkonnast ja hooldamisvajadustest jäävad vahemikku 700-1100 eurot.
Nõudlus ja tasud kasvavad
Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Rait Kuuse kinnitusel ulatub üldhooldekodude turumaht ulatub 70 miljoni euro piirile ja see kasvab iga aastaga, kinnitas Kuuse. Tema sõnul on pelgalt viimaste aastatega lisandunud ligi 500 hooldekodu kohta.
Vanurite hooldamisega seotud valdkonda on pidanud atraktiivseks isegi investeerimisfond BaltCap, mis investeeris alanud aasta alguses eakate loodavate Pihlakodude arendusse kolm miljonit eurot. Pihlakodu keti haldaja ASi Viru Haigla nõukogu esimees Igor Pihela ütles, et ehkki valdkond on perspektiivikas, ei tasu tegevust alustada ummisjalu.
Ühe suurema hooldekodude kompleksi Lõuna-Eesti hooldekeskuse juht Ülo Tulik ütles, et sellesse valdkonda sisenevad eraettevõtjad peavad arvestama erinevate ametite nõuetega ja peavad tahtma selles sektoris klientidele parimat teenust pakkuda. „See ei ole kiirelt rikastumise valdkond,“ ütles Tulik.
Ka Rosimannuse osalusega Südamekodude juht Martin Kukk väitis, et suuri tootluseid on lihtsam rahuldada mõnes teises sektoris. Tema sõnul peavad hoolekande ettevõtjad olema kannatlikud ja missiooniga teha elu paremaks.
Loe pikemalt Äripäevast.
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud hoone fassaad saab lihvi. Ostutänava siserhitekt on Marit Ilison.
Esikolmikus saadud töötasu käib teistest kaarega üle. Ent Ka üldiselt on töötasud väärikad. Vaata - millist palka küll kellegi juures maksti!
Kas aktiivsele avalikule raha kaasamisele järgneb aktiivne kinnisvaraturg?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele