Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vanadekodude arendajate leib on peenike kuid pikk
Tuntumad nimed hooldekodude turule sisenenud ettevõtjatest on Reformierakonna halliks kardinaliks nimetatud Rain Rosimannus, Eesti üks rikkamaid mehi ja Postimees Grupi omanik Margus Linnamäe ja Eesti Näituste juht Igor Pihela. Ambitsioonikalt sisenes vanurite ärisse ka skandaalne ettevõtja ja ekspoliitik Anders Tsahkna, kes juhtis PJV Hooldusravi ehk Keila hooldusravikeskust, mis on majandusraskustes.
Vananeva elanikkonnaga riigis kasvab nõudlus hooldamisteenuse järele püsivalt. Seetõttu kasvavad igal aastal kohatasud, mis sõltuvalt piirkonnast ja hooldamisvajadustest jäävad vahemikku 700-1100 eurot.
Nõudlus ja tasud kasvavad
Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Rait Kuuse kinnitusel ulatub üldhooldekodude turumaht ulatub 70 miljoni euro piirile ja see kasvab iga aastaga, kinnitas Kuuse. Tema sõnul on pelgalt viimaste aastatega lisandunud ligi 500 hooldekodu kohta.
Vanurite hooldamisega seotud valdkonda on pidanud atraktiivseks isegi investeerimisfond BaltCap, mis investeeris alanud aasta alguses eakate loodavate Pihlakodude arendusse kolm miljonit eurot. Pihlakodu keti haldaja ASi Viru Haigla nõukogu esimees Igor Pihela ütles, et ehkki valdkond on perspektiivikas, ei tasu tegevust alustada ummisjalu.
Ühe suurema hooldekodude kompleksi Lõuna-Eesti hooldekeskuse juht Ülo Tulik ütles, et sellesse valdkonda sisenevad eraettevõtjad peavad arvestama erinevate ametite nõuetega ja peavad tahtma selles sektoris klientidele parimat teenust pakkuda. „See ei ole kiirelt rikastumise valdkond,“ ütles Tulik.
Ka Rosimannuse osalusega Südamekodude juht Martin Kukk väitis, et suuri tootluseid on lihtsam rahuldada mõnes teises sektoris. Tema sõnul peavad hoolekande ettevõtjad olema kannatlikud ja missiooniga teha elu paremaks.
Loe pikemalt Äripäevast.
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
2
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
5
6
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
Viimased uudised
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Vaata, mis seal toimus ja milline hoone sinna tuleb
Eesti Arhitektide Liit: Praeguste tingimustega hangitakse 19 miljoni euro eest 187 114 m2 hoone mittetoimiva vana lahenduse vormistamist
Vaata galeriid, milline see ala on ja mis on juba valmimas.
Konverentsid
Hetkel kuum
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele