Alates 30. septembrist peavad Swedbank ja SEB Pank riskivarade hindamisel arvestama hüpoteeklaene vähemalt 15protsendise riskikaaluga. Riskikaalu alampiiri kehtestamisega soovib Eesti Pank tagada, et pankadel oleks eluasemelaenudega seotud riskide katteks piisavalt kapitali.

- Kortermaja ehitus.
- Foto: Raul Mee
"Kiire palgakasvu ja inimeste tugeva kindlustunde mõjul on eluasemelaenude aastakasv viimase kahe aasta jooksul püsinud üsna kiire – umbes 7 protsenti. Kuna kliendid on eluasemelaenude tagasimaksmisega hästi hakkama saanud ja viimaste aastate laenukahjumid olnud väga väikesed, on suuremad pangad hinnanud ka riskide katteks kapitali hoidmise vajadust aina väiksemaks. Kui Eesti majanduskeskkond peaks halvenema, võivad laenukahjumid aga märgatavalt suureneda," kirjutab Eesti Pank. Seetõttu peab keskpank oluliseks, et pankade kapitaliseeritus ei väheneks.
Muudatused puudutavad Eestis Swedbanki ja SEB Panka, kes kasutavad riskivarade hindamiseks sisemudeleid, mille puhul riskiarvestust mõjutab oluliselt varasem laenukahjumite maht. Teised kommertspangad kasutavad Eestis lihtsamat standardmudelit, kus hüpoteeklaenude riskisust arvestatakse ühetaolise riskikaaluga (35%) ning neile uus nõue ei laiene.
Eluasemelaenudega seotud riskide maandamiseks kehtivad pankadele veel kolm nõuet: laenusumma võib olla kuni 85 protsenti tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest, laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust ja eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.