Kas mõisa annab maha müüa?

Praegusel ajal tulevad mõisahuvilised Eestisse peamiselt Euroopast. Näiteks hinnaklassis 500 000 – 600 000 eurot maksvaid mõisaid ostavad enamasti keskealised põhjanaabrid.

Miks just välismaalased? Põhjus peitub paljuski selles, et võrreldes muu Euroopaga on Eestisse võimalik osta väga mõistliku hinna eest ajalugu, stiili, arhitektuuri, suur tükk maad, mis mõisa juurde tavaliselt kuulub ja üldiselt ka puhast loodust. See kõik on ahvatlev. Lisaks saab mõisate korrastamiseks taotleda riigilt renoveerimistoetust.

Mõis soetatakse peamiselt äritegevuseks, näiteks rajatakse sinna majutusasutus ja teenitakse üüritulu ürituste korraldamise pealt. Teisalt püütakse seda siduda ka isikliku eluga, nautides ise seal elades mõisnikustaatust.

Suurimaks väärtuseks mõisakompleksi enda kõrval peetakse seda ümbritsevat miljööd. Vägagi määrav on, et mõisa ümbruses poleks mingeid teisi, kompleksi mittekuuluvaid elamuid ja hooneid. Näiteks on suureks probleemiks see, kui mõis asub mõne nõukogude-aegse korruselamu ligiduses või on see suisa endisaegse kolhoosikeskuse osaks saanud. Väga oluline on, et tee, mis sinna viib, oleks asfalteeritud või vähemalt tolmuvaba kattega.

Mis puudutab aga hinnataset, siis mõisa, kui täiesti unikaalse objekti puhul loevad võrdselt nii kinnisvara turuväärtus kui ka emotsioon ning kõik muud väärtused, seal hulgas sisustus, mis hoonega kaasneda võivad.

Seega, kuigi mõisaid müüakse harva ning nende ostjaskond on väike, on tegu kinnisvaraga, mida soetab teadlik inimene nii endale elamiseks kui investeeringuks, sest mõisad ei kaota oma erilisust mitte kunagi ning on populaarseks külastusobjektiks nii täna kui homme.