Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liven muutus aktsiaseltsiks ja kaasas kolm miljonit eurot
Kodude looja Liven kasvas aktsiaseltsiks ning kaasas kapitali kolme miljoni euro ulatuses, et soetada rohkem arenduseks sobivaid kinnistuid uute korterelamute rajamiseks. Eesmärk on lähiaastatel kasvatada müügimahtu 300 uue koduni aastas.
Seoses sellega moodustati nõukogu, kuhu kuuluvad Andres Aavik, Andres Järving ja Peeter Mänd. Ühtlasi muutus ettevõtte nimi Liven AS-iks.
Liven on kuue tegevusaasta jooksul Tallinna elamuturul kindlalt kanda kinnitanud. Mullu teenis ettevõte 2,9 miljoni eurose käibe juures 1,58 miljonit eurot kasumit. Korterelamute müügi edukuse tuules otsustas varem osaühinguna tegutsenud Liven kaasata täiendavat kapitali. Uute aktsionäride ning täiendava kapitali abil plaanib ettevõte finantseerida uute kinnistute ostu Tallinnas ja seeläbi pakkuda oma klientidele veel rohkem valikuvõimalusi.
Liveni juht Andero Laur kinnitab, et hästi läbimõeldud ja stiilsete kodude järele on pealinna kinnisvaraturul suur nõudlus. „Liveni arendused on väga oodatud. Rohkem kui pooled korteritest saavad enne ehituse algust müüdud. Hoone valmimise ajaks on pea kõik kodud omaniku leidnud,“ kommenteerib Laur.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Liven on loonud nüüdseks üle 300 kodu ning arenduse erinevates staadiumites on ettevalmistamisel rohkem kui 1000 korterit. Selle aasta lõpus algab Koplis Alasi 5 kortermaja ehitus. Järgmisel aastal on ettevõttel plaanis alustada nelja uue arenduse müügi ja ehitusega.
Liven asutati 2014. aastal eesmärgiga arendada Tallinnas elukondlikku kinnisvara. Ettevõte on loonud kodusid pealinna erinevatesse piirkondadesse, näiteks luksuslik kortermaja aadressil Toom-Kuninga 21, Kultuurikatla lähedusse jääv industriaalstiilis elamu Katla Maja, Nõmmele sportlastele mõeldud hobiruumiga Vääna 11 kodud jt.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.