Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskmine eluasemelaenu jääk kasvas aastaga 3,8%
2019 III kvartali lõpu seisuga oli Eesti Panga andmetel Eestis välja antud 184 455 eluasemelaenu. Eluasemelaenude jäägi 7,97 miljardit eurot juures teeb see keskmiseks eluasemelaenu jäägiks 43 207 eurot.
Eluasemelaenude arv on kasvanud, kuid mitte väga tempokalt. Aastataguse ajaga võrreldes on teenindamisel olevate eluasemelaenude arv suurenenud 5500 laenu võrra ehk laenude arv kasvas 3,1%.
Eluasemelaenude jäägi aastane kasvutempo on olnud märksa kiirem. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas eluasemelaenude jääk 520 miljoni euro ehk 7,0% võrra.
Selle tulemusena on keskmine eluasemelaenu jääk kasvanud aastaga 1574 eurot ehk keskmise kuupalga suurusjärgu võrra. Protsentuaalselt on keskmine laenujääk kasvanud aastafa 3,8%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskmine laenujäägi kasv 3,8% jääb oluliselt alla keskmise palga kasvule, mis on viimastel aastatel olnud valdavalt 5-8%. Seega ei peaks laenukoormuse suurenemise pärast muret tundma. Vähemalt nii kaua, kuniks tööjõuturul asjad töötajate ja palgasaajate jaoks soodsas suunas liiguvad.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.