Patarei merekindlus huvitab nii Euroopa kui Lõuna-Aafrika investoreid

Urmas Sõõrumaa ettevõte Nikolai Esimene OÜ oli ka ainuke, kes Riigi Kinnisvara ASi 4,5 miljoni euro suurusel enampakkumisel merekindluse ostusooviga lagedale tuli. Mees ütles Äripäeva raadiole, et ametlikult ta Patarei omanik veel pole, see saab teoks tõenäoliselt veebruari alguses, kui allkirjastatakse lepingud.

Sõõrumaal sõnul on ta ka ise väga põnevil, sest tema sõnul on tegemist hea mahlase objektiga, millega võimalik palju põnevat korda saata. „See on ka muinsuskaitseekspertide kinnitusel üks nende eliitprojekte,“ kinnitas Sõõrumaa. Arenduse valmides peaks seal olema koos kordatehtud vana, millele lisatud midagi uut, lisaks avatud veel üks osa Tallinna mereäärsest, kus inimestel edaspidi kena jalutamas käia.

Patarei merekindlus koosneb neljast kinnistust: Kalaranna tn 28, Kalaranna tn 30, Kalaranna tn 32 ja Vesilennuki tn 2. Kinnistute suuruseks on kokku umbes 40 000 ruutmeetrit. Merekindluse alale on plaanitud ka elumajad. Seda, et inimesed kunagise vanglahoone naabrust rusuvaks elukeskkonnaks peavad Sõõrumaa ei usu. „Tegemist on merekindlusega, mis rajati eesmärgiga pakkuda inimestele turvatunnet ja mina teen kõik, et just see funktsioon saaks jätkuda. Vahepealne vanglaaeg oli küll halb, aga sellest saab üle. Patarei tuleb energeetiliselt puhastada, füüsiliselt korda teha ja inimestele avada, üheskoos ühise energiaga kasutusele võtta. Maailmas on palju endisi vanglaid, mis hiljem korda tehtud,“ rääkis kinnisvaraärimees.

Arenduseks-ehituseks kuluva raha kohta ütles Urmas Sõõrumaa, et avalikkusele on öeldud summaks alla 100 miljoni, aga lootus on hakkama saada siiski 60-70 miljoni euroga. „Patareile on väga suur investeerimishuvi alates Lõuna-Aafrikast lõpetades Euroopaga. Eriti neilt, kel vanade hoonete ja ka endiste vanglahoonete kordategemise kogemus. Huvi on tõesti suur,“ kinnitas ta.