Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lahe Kinnisvara sõlmis Riigi Kinnisvara AS-ga lepingu 76 kinnisvaraobjekti müügiks
Tallinnas Tondil asuvas majas on müüa 2-toaline korter
Foto: Lahe Kinnisvara
Riigihanke tulemusena sõlmis Lahe Kinnisvara lepingu Riigi Kinnisvara AS-ga 76 korteri, hoonestatud kinnistu ja äripindade müügiks üle Eesti.
Lepingu sõlmimise tingimuseks oli, et Lahe Kinnisvara suudab müüa kinnisvara Ida- ja Lääne-Virumaal, Harjumaal, Tartumaal, Võrumaal, Jõgevamaal, Valgamaal, Raplamaal, Pärnumaal, Järvamaal ja Viljandimaal.
“Kokku müüme 76 väga erinevat objekti korteritest koolimajade ning ühiselamuteni,” ütles Lahe Kinnisvara maakler Sirli Nurm.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Müüme ühte ajaloolist hoonet ja ühte korterit Lääne-Virumaal, ühte bürood ja ühte maatükki Ida-Virumaal, ühte bürood Põlvamaal, puhkebaasi ja maatükki Pärnumaal, elamut Viljandimaal, koolihoonet Järvamaal, 46 korterit Harjumaal, ühte korterit ja kahte maatükki Raplamaal, ühte korterit Tartus, 11 korterit Võrus ja ühte maatükki Võrumaal, kahte maatükki Harjumaal, ühte töökoda Jõgevamaal ning ühte ühiselamut Raplamaal ja ühte ühiselamut Valgamaal,” loetles maakler Nurm kinnisvaraobjekte, mida Lahe Kinnisvara müüb.
Riigi Kinnisvara jätkab ise suuremate objektide müümist avalike enampakkumiste kaudu.
Riigi Kinnisvara haldusosakonna direktor Mati Sillak tõdes, et koostööpartneri hankimine kinnisvara müümisel on oluline müügieesmärkide täitmisel. „Riigi Kinnisvara müügimeeskonna fookus on endiselt suuremate ja nõudlikumate kinnisvaraobjektide realiseerimisel. Lahe Kinnisvara aitab meil müüa väiksemaid kinnisvaraobjekte üle Eesti.“
Kinnisvara on erinevas seisukorras ja erinevate hindadega ning nendega saab tutvuda Lahe Kinnisvara kodulehel.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.