Fondijuhid: Leedu teeb Eestile ära

Kuigi Baltic Horizon ja EfTEN on mõlemad juriidiliselt Eesti ettevõtted Eesti juhtidega, on mõlemal fondil suurem osa kinnisvarast teistes Balti riikides – ja nii tõotab ka jääda.

“Mul on eestlastele halb uudis. Meie eneseuhkus saab kindlasti riivatud, kui ma seda ütlen, aga Leedu on täna selgelt number üks turg Baltikumis. See ei olnud veel nii viis aastat tagasi. Aga täna on Vilnius selgelt ette rebinud: kui vaadata büroohoonete kvaliteeti, linnaplaneerimise kvaliteeti, siis see on imetlusväärne,” kiitis EfTENi juht Viljar Arakas.

Tarmo Karotam Baltic Horizonist kinnitas, et vaatab äri laiendamisel kindlasti Leedu suunas. “Mina olen suur Leedu fänn ja Vilniuses toimetanud juba aastaid. On tõeliselt huvitav, et Leedus makstakse büroohoone eest 5,5% tootlust. See ei tähenda, et turg on ülekuumenenud, lihtsalt ongi väga hea toode.”

Eksperdid tõid välja, et väga suur roll Vilniuse etterebimisel on olnud Leedu valitsuse tegevusel – näiteks on antud maksuerandeid. “Sellesse võib suhtuda erinevalt. Meil on olnud nulltolerants, mis on ühtepidi arusaadav, et miks me peaksime pakkuma uuele tulijale soodsamat olustikku kui vanadele olijatele. Aga Leedus me näeme, et siin on toodud juurde tuhandeid uusi töökohti ja nagu ikka, kõigepealt tuuakse see nii-öelda madalama väärtuse lävend ja järjest seda ajas tõstetakse, nii et ma usun, et tegelikult pikas perspektiivis Leedu riik sellest võidab. Nad tulevad sealt välja, teevad oma uusi start-up'e, teevad midagi paremini kui need ettevõtted, kus nad täna töötavad,” lisas Arakas.

Kõige keerulisemaks turuks peavad nii Karotam kui ka Arakas Lätit. Kes tahab soodsat kinnisvara osta, siis seal on praegu kõige odavam, aga lihtne seal elu pole. “Meie arvates on seal potentsiaali, aga seal tuleb olla kannatlik. Tundub, et Läti majandus ei ole veel ennast korralikult käima saanud ka kümme aastat pärast kriisi, aga lootus seal kindlasti on,” ütles Karotam.

Tuleviku suhtes on mehed optimistlikud, aga ühte kinnitavad mõlemad kui ühest suust: investeerimine on keerulisemaks muutunud. Mitte et objekte poleks, aga pangad takistavad. “Kõik need rahapesuskandaalid ja tunne-oma-klienti-protseduurid on meil suisa kuid pikendanud tehingute ettevalmistust,” kurtis Arakas.

“Kui me räägime tehingutest 10-20-30 miljonit eurot, siis omakapitali pakkumist on oluliselt vähem. Mitte et soovijaid oleks vähem, aga lihtsalt need, kes soovivad, ei saa kas avada pangakontot või tuua raha siia. Või siis taha enda jaoks mõneti alandavat protsessi läbida ja kõikidele nendele küsimustele vastata, mida oleme siit ikka mõne ostuhuvilise käest kuulnud,” põrutas Arakas.

Rahapesuskandaalid on Arakase hinnangul avaldanud selget mõju ka laenumahule. “Need on mõjutanud laenu hindu, kus marginaalid on üles läinud, aga mõneti üllatuslikult on lühenenud graafikud. See tähendab, et graafikud on agressiivsemad, pangad ootavad kiiremaid tagasimakseid.” Siin ei aita isegi see, kui ise rohkem raha alla panna – Arakas ütles, et karmim graafik on isegi sellisel juhul, kui laenumaht on 50% vara turuväärtusest. “See on mõneti üllatav areng, aga selline see turg täna on. Me oleme EfTENiga vaadanud laenuvõimalusi ka raja tagant, aga peab tunnistama, et ega SEB ja Swedi raha hinnale keegi väljastpoolt vastu ei saa,” rääkis Arakas.

Loe pikemalt Äripäevast, muu hulgas saab teada, kuhu kaks kanget kinnisvaraärimeest ise on oma raha paigutanud ja milline on olnud kummagi läbi aegade parim ja halvim investeering.