2019. aastal valmis Eestis 7014 eluruumi kogupindalaga 658 300 m². Aastaga suurenes valminud eluruumide arv 8% ja nende pindala 13%.
Eluruumide valmimine 1000 inimese kohta oli vastavalt 5,3 eluruumi ja 496 m². Need näitajad on Eesti selle sajandi rekordid.
Eluruumide valmimiste arv 1000 inimese kohta oli 5,3 ka kinnisvara- ja majandusbuumi tipus 2007. aastal. Toona oli aga 1000 elaniku kohta valminud eluruumide pindala ainult 423 m² ehk möödunud 2019. aastast märksa vähem.
2007. kinnisvarabuumiga võrreldav eluruumide valmimine paneb küsima, kas oleme jälle kinnisvarabuumi keskkonnas?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Siin peaks arvestama üldist konteksti. Eesti inimesed ja Eesti riik on täna märkimisväärselt rikkamad, kui 2007. aastal. Elamispindade arenduste turgu on vedanud tugev nõudlus, mis baseerub tööjõuturul. 2007. aasta buumi taga oli nõudlus, mida kannustas laenuturg.
Loomulikult on koroonapandeemia olnud tegur, mis on kõik kaardid segamini löönud. Veel lähimineviku positiivsed hinnangud on tänases olukorras muutunud teadmatuse tõdemiseks.
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.