Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistika: eluruumide valmimine inimese kohta on samal tasemel, mis 2007. aastal
2019. aastal valmis Eestis 7014 eluruumi kogupindalaga 658 300 m². Aastaga suurenes valminud eluruumide arv 8% ja nende pindala 13%.
Eluruumide valmimine 1000 inimese kohta oli vastavalt 5,3 eluruumi ja 496 m². Need näitajad on Eesti selle sajandi rekordid.
Eluruumide valmimiste arv 1000 inimese kohta oli 5,3 ka kinnisvara- ja majandusbuumi tipus 2007. aastal. Toona oli aga 1000 elaniku kohta valminud eluruumide pindala ainult 423 m² ehk möödunud 2019. aastast märksa vähem.
2007. kinnisvarabuumiga võrreldav eluruumide valmimine paneb küsima, kas oleme jälle kinnisvarabuumi keskkonnas?
Siin peaks arvestama üldist konteksti. Eesti inimesed ja Eesti riik on täna märkimisväärselt rikkamad, kui 2007. aastal. Elamispindade arenduste turgu on vedanud tugev nõudlus, mis baseerub tööjõuturul. 2007. aasta buumi taga oli nõudlus, mida kannustas laenuturg.
Loomulikult on koroonapandeemia olnud tegur, mis on kõik kaardid segamini löönud. Veel lähimineviku positiivsed hinnangud on tänases olukorras muutunud teadmatuse tõdemiseks.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele