Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik muudab 9 miljoni euro eest valitsushooneid energiatõhusaks
Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avasid taotlusvooru, mille toel saab keskvalitsuse hooneid energiatõhusamaks ümber ehitada või rajada seniste hoonete asemele liginullenergiahooneid. Taotlusvooru maht on ligi 9,3 miljonit eurot, RTK ootab taotlusi kuni 20. maini.
Päästekomandode hooned on üks koht, kus kõnealust toetud rakendada saab.
Foto: Julia-Maria Linna
Toetuse eesmärk on vähendada keskvalitsuse kasvuhoonegaaside heitmeid, hoonetesse tarnitava energia kogust, vähendada hoonete jooksvaid ülalpidamiskulusid ning suurendada taastuvenergia kasutust.
Sama toetusmeetme abil rajati möödunud aastal näiteks Sillamäele politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti ühiselt kasutatav liginullenergiahoone ning päästekomandode hooneid parandati ka Lillekülas, Nõmmel ja Raplas.
Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul näitab just Sillamäe liginullenergiahoone ehitamise kogemus, et meetmest rahastatud projektide puhul on kasu rohkemgi kui kokkuhoid ülalpidamiskuludes. „Kohalikele politseinikele ja päästjatele tagati paremad töötingimused ning ühine hoone aitas parandada asutuste omavahelist koostööd, mis omakorda tõstab piirkonna julgeolekut ja turvalisust,“ sõnas Aab. „Ent vähemtähtis ei ole ka panus jätkusuutlikku energiakasutusse – siin on valitsustasandil sobilik eeskuju näidata.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
RTK talituse juhataja Marek Atoneni sõnul toimub toetuse taotlemine ja väljamaksmine keskvalitsuse asutuste vahel. „Taotlusi saavad RTK-le esitada keskvalitsuse üksused, keskvalitsuse poolt kasutatavate hoonete omanikud ja riigivara valitseja. See tähendab, et põhiliselt hakkab taotlusi laekuma Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt,“ ütles Atonen.
Toetuse maksimaalne suurus ühe ehitatava või renoveeritava hoone ruutmeetri kohta on 900 eurot.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.