Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehituses on karta ülekuumenemist
Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina kardab, et suurte ehitusprojektide langemine ühte perioodi tekitab tööjõupuuduse ja materjalide hinnatõusu.
Swedbanki analüütikud hindavad, et eelarve jääb järjest väiksemaks, kuid siiski miinusesse kuni aastakümne keskpaigani. Suunatud tugi majandusse on praegu küll vajalik, kuid keskpikas perspektiivis säilib käegakatsutav risk majandused üle kuumutada.
Eriti käib see sektorite kohta, kuhu langeb suurem osa Euroopa Liidu vahenditest, ennekõike ehitus. “Mõtleme ennekõike neid projekte, mis lähiaastail on tulemas: Tallinna Haigla, kiirteed, Rail Baltic, samal ajal on jätkuvalt nõudlus eluasemete järele,” loetles Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina.
Kui kõik see tegevus koondub ühele perioodile, siis tekitab see ehitussektoris ülekuumenemise, sest puudu jääb tööjõust ja materjalide hind kerkib.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Swedbanki analüütik Liis Elmik lisas, et Rail Balticu ehitusmaht on algusest peale küsimusi tekitanud. “Põhitrassi ehitamise ajal, aastatel 2023–2024, annab see umbes poole tavalise aasta taristuehituse kogumahust. Teised projektid sinna juurde, siis kasv tavalise aastaga võrreldes on ikka väga suur,” ütles ta.
Valitsussektori investeeringute tõus kasvab lähiaastatel (2023) 7 protsendini SKPst.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.