Autor: kinnisvarauudised.ee • 25. juuli 2019

Viimase veerandsaja aasta jooksul on ümber ehitatud päris palju kortereid: on vaheseinu maha võetud, et avada kööki elutuppa, ühendatud vannitubasid ja WC-sid, rajatud garderoobe, klaasitud rõdusid, et n-ö korterite kasulikku pinda suurendada.

On ka torusid ümber veetud, laienetud soklikorrusele, keldrisse, pööningule ning teistesse mitteeluruumidesse või üldkasutatavatele aladele. Ehkki viimasel ajal tehakse seda harvem, on aastate eest paljudes korterites üle mindud maja üldiselt küttesüsteemilt erinevale küttesüsteemile ning ehitatud kaminaid sinna, kus algselt ei ole ahikütet olnud.

Samas on kinnisvaraturule toodud ja tulemas administratiivhoonetesse rajatud kortereid, mida kinnisvarakuulutustes müüakse sageli kui tavalisi, juba algselt elamispinnaks ehitatud tüüpkortereid.

Sellistes korterites ongi võibolla juba aastaid elatud, neid on ostetud ja müüdud, sh ostetud ka eluasemelaenuga. Kuid nüüd nõuab pank ostjalt kasutusluba või soovitab otsesõnu valida ostuks välja mõni teine elamine. Kena korteri müük võib seetõttu võtta plaanitust kordades rohkem aega ning tuua kaasa kopsakaid lisakulusid, ostjad nõuavad hinna alandamist, tuleb oodata sellist ostjat, kes ei vaja pangalaenu jne.

Milliseid dokumente on kasutusloa saamiseks üldse vaja, kuidas neid esitada ja mida teha, kui juba toimunud ehitustööd ei vasta praegustele normidele, räägime veebiseminaris.

Ühtlasi püüame vastata küsimusele, milliseid kulutusi kasutusloa hankimine endaga kaasa toob ning milliste kasutusloata korterite ostust tasuks hoiduda, sest nende puhul ei olegi võimalik kasutusluba saada.

Veebiseminari viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehituskontrolli ja kasutuslubade peaspetsialist Aare Kais.

Lisainfot veebiseminaride kohta saab küsida Liina Aru käest ([email protected]).